1-10-16762/14 - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

4.Määrus saata Hillart Lohk’ile, tema kaitsjale Aivar Kellole, kannatanule E. L. A. , prokurörile ja lepitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mis isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtule. Asjaolud Tartu Maakohtus on üldmenetluses kriminaalasi Hillart Lohki süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi. Hillart Lohki süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 04.11.2009 – 16.01.2010 raius võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maaüksuselt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) E. L. A. (A. ) kuuluvast metsast kokku 0,1 ha suurusel alal lageraiena arvestuslikult 33,0 tm kasvavat metsa s.o 40 kuuske, 27 kaske ja 3 haaba, millest likviidne sortimentatsioon moodustab 27,2 tm. Kasvava metsa raiest saadud metsamaterjal on raiesmikult enamjaolt minema viidud, sündmuskohal osaliselt järgatud sortimendid jäid pehmema pinnase tõttu ebaseadusliku metsaraie alalt välja vedamata. Sääriku maaüksuse metsas ei ole vargusega Metsaseaduse § 67 mõistes keskkonnale kahju tekitatud. Kannatanu E. L. A. hindab talle metsamaterjali vargusega tekitatud kahjuks 20 000 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani HILLART LOHK toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 09. juuli 2012 toimunud kohtuistungil esitas prokuratuur taotluse lepitusmenetluse alustamiseks. Prokuratuur avaldas, et kannatanu on nõus saavutama kokkuleppe selliselt, et süüdistatav hüvitab 5 (viie) kuu jooksul kahju 500 (viissada) eurot. Süüdistatava kaistja leidis kohtuistungil samuti, et käesolevas asjas on võimalik lepitusmenetluse läbiviimine. Süüdistatav ja kannatanu nõustusid lepitusmenetlusega. Kohus algatas 09. juulil 2012 määrusega lepitusmenetluse ja saatis määruse täitmiseks Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabiosakonnale. 16. augustil 2012. a edastati kohtule lepituse käiku kirjeldav aruanne ja lepituskokkuleppe ärakiri. Lepituskokkuleppest nähtuvalt on Hillart Lohk ja E. L. A. nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamises nii, et Hillart Lohk kohustub hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanule E. L. A. 500 (viissada) eurot ning Hillart Lohk kohustub E. L. A. suhtes viisakalt ja lugupidavalt käituma. E. L. A. ja Hillart Lohkile on tutvustatud KrMS § 2031 lg 5 sätestatut ja nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui Hillart Lohk ei täida talle kohtu või prokuratuuri poolt pandud lepituskokkuleppe kohustuslikke tingimusi. Samuti on E. L. A. ja Hillart Lohkile tutvustatud KrMS § 2032 lg 5 sätestatut ja nad on teadlikud lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, s.h lepitaja õigusest nõuda kohustuste täitmist kinnitavate dokumentide 2(3)

ja teabe esitamist. E. L. A. on andnud nõusoleku teavitada lepitajat Hillart Lohki poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. Kirjalikus menetluses avaldas prokurör, et lepituse käiku kirjeldav aruanne ja lepituskokkulepe on kooskõlas prokuratuuri taotlusega. Hillart Lohki kaitsja avaldas, et kuna kaitsealune ja kannatanu on sõlminud lepituskokkuleppe, siis ei ole vastuväiteid ja menetluse võiv lõpetada seoses kannatanu ja süüdistatava leppimisega. Kannatanu E. L. A. avaldas kohtule, et Hillart Lohk on täitnud kohustuse ja hüvitanud kannatanule 500 eurot. Kohtu seisukoht KrMS § 2031 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 2031 lg 2 kohaselt lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus menetluse lõpetamiseks KrMS § 2031 lg 1 järgi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise asjaolud on selged. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub käesolevas asjas avalik menetlushuvi. Süüdistatav on kannatanuga leppinud. Menetluse lõpetamiseks on olemas süüdistatava ja kannatanu nõusolekud ning leppimine on toimunud nende vabal tahtel. Menetluse lõpetamine toimub lepituskokkuleppes märgitud tingimustel. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks tasu riigi õigusabile summas 418,48 eurot, kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 0,45 eurot. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita käesoleva seadustiku § 2032 lõikes 3 sätestatud lepituskokkuleppe tingimusi. Kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Eeltoodu alusel tuleb Hillart Lohkile panna kohustus tasuda menetluskulud 6 kuu jooksul.