Kohtulahend

J.R on vabanemise korral võimalus elama asuda aadressile xxxx. Korter on viietoaline, elektroonilise seadme paigaldamise võimalus on olemas. Antud aadressil elavad M N ja A L, kes on J.R elama asumise kohta sinna andnud oma kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetava sõnul on ta õppinud Lähte ÜG-s, Vastseliina SIK-s, koduõppel, Helme SIK-s, Orissaare IK-s kordas 7. klassi väidetavalt 3 aastat. Ta on osalenud kirjandi kirjutamise konkursil. J.R on olnud 2 kuud suulise kokkuleppe alusel abitööline ehitusel oma isa endise tööandja juures. Ta on abistanud isa töökohal ehitustöödel suve- ja koolivaheaegadel, olnud puudega inimese koduabiline. Kinnipeetava toimetulekuoskus on puudulik, vabanemiseelselt sissetulek puudus, millest tulenevalt sooritas varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetav kasutas raha oma sõnul mõtlematult hetkelise heaolu tagamiseks. J.R on vangla andmetel võlanõudeid 4743,88 eurot. Kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel ja ka isa saadab harva taskuraha. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on KHIS andmetel suhted isa A Lga olnud halvad. Ema I M elab varjupaigas, on tõsiste ravimatute psüühikaprobleemidega, olnud ravil, psühhoosis teinud pommiähvardusi, lisaks on tal alkoholi- ja hasartmängusõltuvus. Kinnipeetava suhted kasuema P L olid samuti kehvad. Kinnipeetava sõnul on suhted vangistuse ajal lähedastega katkenud. J.R on suhete parandamiseks teinud pingutusi ja saatnud isale kirja, kuid vastust pole. Isa poolt on nooremad õed A-L ja A ning vennad I ja M L, ema poolt vend K M elab xxxx. Kinnipeetava suhtlusringi kuulusid peamiselt kriminaalse mõtteviisiga inimesed, kellega riskantseid otsuseid tehti ja kuritegusid toime pandi. J.R on karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest väärteokorras neljal korral. Vägivaldsuse seostamiseks alkoholi tarvitamisega puuduvad andmed. Kinnipeetav hakkas oma sõnul kanepit suitsetama 11 aastaselt, amfetamiini tarvitas harva suu kaudu, süstinud väidetavalt pole, kuid toksilisi aineid (kummiliim, bensiin) nuusutas kõvasti. J.R ilmutab mõningat soovi tarvitamist muuta, olles valmis läbima sotsiaalprogrammi. J.R pole seni väärtustanud ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, olles ametnikega ähvardav, ebaviisakas ja solvav. Diskrimineerivaid hoiakuid vestluse põhjal ei ole täheldatud. KHIS andmetel on kinnipeetaval diagnoositud hüperaktiivsus, ta on läbi käinud praktiliselt kõik sanatoorsed koolid, olnud väikelastekodus, isa oli vägivaldne. J.R jääb puudu sotsiaalsetest oskustest, ta on korduvalt käitunud vägivaldselt, mitte füüsiliselt, vaid pigem kasutab sõnalist vägivalda. Emotsionaalsest ebastabiilsusest tulenevalt kaotab kergelt enesevalitsuse, rikub seadust hetketuju ajel, tunnistab vestluse käigus probleeme, kuid ei saa korduvalt toime pandud süütegusid arvestades aru oma osast probleemide tekkimises, kasutab ebaefektiivseid probleemilahendusi, ei austa teisi inimesi, kipub keskenduma lühiajalistele lahendustele, pikemaajalisi reaalseid eesmärke pole. Kinnipeetav on vabanemisel ohtlik avalikkusele, vanglas on ohustatud ametnikud. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 75%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava J.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab J.R ennetähtaegselt vanglast vabastada elektroonilise valve kohaldamisega, teeb vangla ettepaneku KarS § 75 lg 2 p 1,2,4,5,7 sätestatud kohustuste panemiseks. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et J.R peamiseks toetajaks vabaduses on tema isa A L, kelle sõnul on ta suhelnud pojaga kinnipidamise ajal telefoni teel, kuid viimasel kahel kuul on suhtlemine harvenenud. Vaatamas ta poega käinud ei ole. Isa sõnul suhtles Andres varasemalt kirja teel ka poolvenna ja poolõega, kuid üle poole aasta tema teada suhtlust ei toimu. Kinnipeetava isa sõnul suhtles J.R vabaduses kriminaalse mõtteviisiga isikutega, kellest kahe sõbraga on suhted säilinud ka

kinnipidamisasutuses viibides. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt elab J.R ema I M xxxx varjupaigas. Telefonivestluses võimaliku tööandja M P selgus, et J.R-ile on tal võimalik pakkuda abitöid xxxx ehitusel kuni aasta lõpuni juhul, kui samal objektil töötav isa vastutab oma poja tegevuse eest. J.R kasuema M N on nõus võtma J.R enda juurde elama. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku J.R-ile panna riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 1,2,4,5,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on positiivseks, riske maandavaks asjaoluks isa toetav suhtumine. Riske vähendaks kriminogeensest tutvusringkonnast eemalehoidmine. J.R soovis, et teda vabastataks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta on valmis tõestama oma lähedastele, et suudab vabaduses olla ilma seadust rikkumata. J.R avaldas kohtuistungil 29.06.2012, et tema elukoht on nüüd xxxx, sest isa ei ela enam P L koos ja isa sõnul xxx ei ole töökohta. J.R sõnul läheb ta tööle isa juurde ehitusele abitööliseks. Isa A L on xxxx ehituse alal. J.R sõnul ei ole ta sellel aastal distsiplinaarkaristusi saanud. Kinnipeetav võttis omaks, et teda on karistatud vanglas toimepandud kuritegude eest 3-l korral. J.R sõnul on ta ennast parandanud, ta käib tööl, ta ei keeldu tööst ilma mõjuva põhjuseta, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud põhihariduse, plaanib kutsehariduse omandada, kuid selleks peab ta enne täiskasvanute gümnaasiumis 9. klassi lõpetama. 28.08.2012 saabus J.R-ilt kohtule kiri, kus ta täiendavalt selgitab oma võimaliku vabanemisega seotud asjaolusid. Ühes kirjaga saatis ta ka tunnistuse kognitiiv-käitumusliku noorteprogrammi EQUIP läbimise kohta ajavahemikul 18.01.2012 – 11.04.2012. Kinnipeetava isa A L saatis kohtule faksi teel garantiikirja, et tema garanteerib J.R-ile vabanemisel ametliku töö enda juures. Prokurör ei toetanud kinnipeetava J.R elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest J.R iseloomustusest nähtub, et teda on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, 2 viimast kuritegu on toime pandud vanglas ja kolmas, keskmine karistus on katseajal toimepandud kuriteo eest. J.R on 39-l korral distsiplinaarkorras karistatud. Samuti ei toeta ka vangla J.R tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kaitsja leidis, et kinnipeetav J.R tuleks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest tema elukohas on võimalik kohaldada elektroonilist valvet ja on garantiikiri, mis kindlustab talle töö oma isa juures. Mis puutub kuriteo toimepanemist katseajal, siis selline asjaolu on enamusel tingimisi enne tähtaega vabanenutel, sest esimesel korral vanglasse praktiliselt ei sattutagi. Kaitsja hinnangul on karistuse eesmärk täidetud, et vältida isiku poolt kuritegude toimepanemist tulevikus. Kontrollnõuetega vabanemine on tõhusam, kui vabanemine peale karistuse kandmist. J.R on asunud paranemise teele. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud ja täiendavalt kohtule menetluse ajal saadetud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.R ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, sealhulgas 2-l korral on teda karistatud esimese raskusastme kuriteo – röövimise eest. Juba esimesel kriminaalkorras süüdimõistmisel karistati J.R šokivangistusega, kuid ta pani talle määratud katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Eraldi väärib märkimist, et J.R on üldse kokku 3-l korral ja 2-l viimasel korral karistatud KarS § 275 järgi vanglaametniku solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kinnipeetaval on 39 kehtivat distsiplinaarkaristust, millised on talle määratud erinevate rikkumiste eest ajavahemikul 09.11.2009 – 27.12.2011. Eeltoodu võimaldab teha ühese järelduse, et isegi vanglas ei ole J.R suutnud käituda seaduskuulekalt. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava J.R vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Vaatamata sellele, et J.R on kindel elukoht ja isa A L poolt garanteeritud töökoht, eksisteerib kohtu arvates J.R puhul reaalne oht, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt oleks järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist J.R puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 75%, mis on väga kõrge %. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava J.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Seega eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut arvestades oleks kohtu arvates põhjendamatu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta J.R elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2012

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.