Kohtulahend

Asjaolud V. Oništšuk tunnistati Viru Maakohtu 06.09.2010 otsusega süüdi KarS § 392 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 2 kohaldamisega liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 17.12.2009 ja lõpp 13.08.2013. Viru Maakohtu 21.08.2012 määrusega jäeti V. Oništšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et V. Oništšuki ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus tõi välja, et V. Oništšuki on neli korda kriminaalkorras karistatud, seda varguse ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt rahalise karistusega, arvutikelmuse eest tingimisi karistusega ning ta kannab praegu katseajal toime pandud narkootilise aine toimetamise üle riigipiiri ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, hoidmise ning turustamise eest, mis on toime pandud katseajal. Maakohus märkis, et Viru Maakohtu 06.09.2010 kohtuotsuse kohaselt vedas süüdimõistetu üle Venemaa ja Eesti piiri Narva linna narkootilist ainet heroiini sisalduvat pulbrit 0,15 grammi, kus puhast heroiini oli 11% ehk 0,014 grammi ning temalt võeti lisaks ära fentanüül üldkaaluga 0,025 grammi. Maakohtu hinnangul on V. Oništšuki kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ning varasematele kuritegudele – vargus, avaliku korra raske rikkumine ja arvutikelmus – on nüüd lisandunud raske rahvatervisevastane kuritegu. Maakohus märkis, et karistusregistri teatise kohaselt on V. Oništšuki lisaks 12 korral väärteokorras karistatud, nendest 6 korral NPAS alusel, 1 korral avaliku korra rikkumise eest ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub maakohtu hinnangul, et mõistetud karistused ei ole V. Oništšuki puhul täitnud eesmärki, s.o panna süüdimõistetut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, ning mingeid järeldusi V. Oništšuk varasematest karistustest enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see maakohtu hinnangul, et võimaluse tekkimisel eirab süüdimõistetu jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei saa pidada usutavaks, et ta hakkab vabaduses õiguskuulekalt elama. Maakohtu otsuse kohaselt nähtub vangla koostatud iseloomustusest, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Maakohtu hinnangul on positiivne, et V. Oništšuk on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi XXXX ja individuaalprogrammi XXXX, osalenud XXXX tugigrupis ning käinud XXXX XXXX nõustamisel, XXXX, XXXX XXXX ja XX taseme kursusel ning töötab vangistuses XXXX. Maakohus märkis ka, et V. Oništšuk omab elamisluba ja isikuttõendavat dokumenti, mis kehtivad kuni 13.11.2013. Maakohtu otsuse kohaselt on vabanedes kinnipeetaval garanteeritud elukoht vanemate juures kolmetoalises ruumikas korteris, mille omanik on kinnipeetava ema. Maakohus märkis, et vabanedes ei ole V. Oništšukil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat ning enne vangistust V. Oništšuk ei XXXX ja sai XXXX. Maakohtu otsuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole paranemise teele asunud ning arvestades V. Oništšuki poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske narkokuritegu narkoaine käitlemine, narkootilise aine toimetamine üle riigipiiri), korduvaid karistusi (4 korda kriminaalkorras karistatud) ja tema käitumist vabaduses (viimase kuriteo toimepanemine katseajal, korduvalt karistatud väärteokorras NPAS § 15 ́1 alusel) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Maakohus rõhutas, et süüdimõistetut on -2-

varem karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, kuid ta pani katseajal toime uue raske narkokuriteo. Maakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et karistusest vabastamine ei osuta V. Oništšukile piisavalt mõju ja eksisteerib suur tõenäosus, et ta paneb vabaduses toime uue kuriteo. Maakohus leidis, et V. Oništšukil ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et kinnipeetavat on toimepandu eest niigi karistatud minimaalse karistusega ning ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole karistuseesmärgid saavutatavad. Maakohtu hinnangul võivad narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2309,43 eurot omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohus märkis, et süüdimõistetul oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Maakohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, elukoha omamine ja toetav võrgustik lähedaste näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Maakohus tõi välja, et V. Oništšuki karistusaeg lõpeb 13.08.2013 ja seega on karistusaja lõpuni veel ligi 1 aasta, mis on maakohtu hinnangul pikk aeg. Maakohus märkis, et isik, kes on korduvalt kuritegusid toime pannud ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Maakohus märkis ka, et süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu V. Oništšuki määruskaebus V. Oništšuk taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt põhinevad maakohtu seisukohad oletustel ning kõik tingimused V. Oništšuki ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. V. Oništšuk rõhutab määruskaebuses vanglas läbitud sotsiaalprogrammide ja kursuste olulisust, head käitumist ja töötamist vangistuses, distsiplinaarkaristuste puudumist ja viibimist avavanglas, mis määruskaebuse esitaja hinnangul näitavad, et ta on muutunud ja edaspidi võimeline õiguskuulekalt elama. V. Oništšuki hinnangul on maakohtu poolt tema mittevabastamine eelnevatele kriminaalkaristuste raskuse ja asjaoludele ning karistamise üldpreventiivsete eesmärkide tõttu põhjendamatu ning maakohus ei ole arvesse võtnud temaga vanglas toimunud muutusi. V. Oništšuk märgib, et on endine narkomaan ja läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, mistõttu ei ole maakohtu poolt tema mineviku rõhutamine õigustatud. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema vabastamine riivaks ühiskonna õiglustunnet. V. Oništšuk leiab, et suudaks seekord katseaja tingimusi täita ja õiguskuulekalt elada ning märgib, et eelmisel korral ei olnud talle määratud kriminaalhooldus efektiivne, kuna temaga selle ajal ei tegeletud ja ta jäeti oma probleemidega üksi. V. Oništšuki kaitsja määruskaebus V. Oništšuki kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Oništšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist katseajaga 1 aasta ja käitumiskontrollile allutamisega. V. Oništšuki kaitsja hinnangul tuleks ennetähtaegsel vabastamisel arvestada eelkõige süüdimõistetu eeskujuliku käitumisega vanglas. Määruskaebuse kohaselt on V. Oništšuk vanglas töötanud ja läbinud mitmeid programme ja kursusi ning tegelenud XXXX ja XXXX XXXX vabanemisega ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et karistuse kandmine on teda positiivselt muutnud ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Kaitsja -3-

märgib, et V. Oništšukil on vabanedes vanemate toetus ja elukoht ning head võimalused tööd leida tänu varasemale töökogemusele ja omandatud XXXX erialale. Kaitsja hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita tema karistatust ning tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on võimeline lähedaste toel ja kriminaalhooldaja järelevalve all käitumiskontrolli nõudeid täitma ja katseaja edukalt läbima. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

-4-

Ringkonnakohus ei ole V. Oništšuki eelnevat elukäiku arvesse võttes veendunud, et positiivsed muutused V. Oništšuki käitumises ja hoiakutes oleksid püsivad ja ta suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt ja katseaja tingimusi täita. Ringkonnakohtu hinnangul on V. Oništšuki puhul oluline karistuse kandmise ajal positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada ning luua sel viisil harjumus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks.

Paavo Randma

Mati Kartau

-5-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.