Kohtulahend

Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg lõpeb 14.09.2012. U.J on tehtud 360 tunnist 72. Tegemata on 288 üldkasuliku töö tundi.. 06.09.2012 saadeti kohtusse Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru talituse ametniku poolt erakorraline ettekanne. Ettekande kohaselt ei ole U.J saanud ÜKT tunde teha, kuna on olnud metsatöödel, Soomes tööl käinud, juhutöid teinud. Kriminaalhooldaja poolt antud hinnangu kohaselt broneeriti U.J ÜKT tunde tegema Võru Riigimetsa Majandamise keskusesse. Juhendajaks oli K. K. . U.J asus tunde tegema 12.01.2012 peale seda kui talle tehti hoiatus ja võeti 06.12.2011 seletuskiri ÜKT tundide mittetegemise kohta. Ta töötas Võru Riigimetsa Majandamise keskuses 12 päeval, viimati 16.05.2012 ja tegi kokku 72 üldkasuliku töö tundi. U.J andis kogu suve vältel lubadusi tööle minekuks, kuid ei täitnud oma lubadusi. Juhendaja K. K. ei soovinud enam temaga koostööd teha. 08.08.2012 vormistati üldkasuliku töö rikkumise fikseerimise akt, mille U.J allkirjastas23.08.2012, kuna ta ei ilmunud 14.08.2012 registreerimisele. 23.08.2012 broneeriti U.J tööle EELK Rõuge koguduse juurde. Kokkulepe koguduse õpetaja M. M. sõlmiti telefoni teel U.J juuresolekul. U.J lubas järgmisel päeval minna tunde tegema, kuid ei ole seda tänaseni teinud. Ta ei ole korduvalt täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Nii ei ilmunud ta registreerimisele ka 03.09.2012

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil esitatud ettekande ja taotluse juurde, leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. U.J-iga räägiti alguses ka sellest, et on võimalus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid selles osalemisest U.J ei olnud huvitatud. M. U.J probleemiks on alkoholi tarvitamine, muidu on ta tubli töömees. Süüdimõistetu (hooldusalune) U.J avaldas, et ei ole tööd teinud, sest vaja oli elamiseks raha teenida. Elab kortermajas, üür on 87 eurot, ülalpeetavaid ei ole. Kriminaalhooldusametniku juures saanud käia, sest sai vahepeal tööd Soomes ja olid metsatööd. Kui alkoholi hakkab tarvitama, siis võtab 2-3 päeva järjest. Saab aru, et katseaja pikendamisel tuleb ära teha üldkasuliku töö tunnid, osaleda sotsiaalprogrammis ning käia kriminaalhooldusametniku juures. Tervislik seisund võimaldab üldkasuliku töö tegemist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu (kriminaalhooldusalune) Margus U.J teostanud määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tunde. Teostamata on 288 tundi. Samuti ei ole ta ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. U.J on selgitanud, et on teeninud raha juhutöödel ja seoses sellega ei ole saanud alati ilmuda kriminaalhooldaja juurde, samuti on see takistanud üldkasuliku töö tegemist. Kohtuistungil U.J nõustus, et on alkoholiprobleeme.

2 (3)

Kohus leiab, et U.J-ile süüksarvatud tegu KarS § 424 järgi on karistatav ka käesoleval ajal. Kohus asub seisukohale, et süüdimõistetule U.J-ile tuleb anda veel võimalus enda tõestamiseks, et ta suudab täita ka temale määratud lisakohustust ja käituda seaduskuulekalt. Kohus pikendab U.J-ile määratud katseaega 6 kuu võrra, kohustab teda osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning teostama tegemata 288 tundi üldkasulikku tööd. Kohus on seisukohal, U.J-ile mõistetud karistuse eesmärki on võimalik saavutada ka muul viisil, kui mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Kohus märgib, et karistuse täitmisele pööramine on viimane abinõu ning seda saab kohaldada süüdimõistetu suhtes alles siis, kui muud võimalused on ära kasutatud ja need ei ole tulemusi andnud. Süüdimõistetu on aru saanud mõistetud karistuse tähendusest ja avaldanud soovi see täita.

Heiki Kolk kohtunik.

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.