Kohtulahend

3.1 Nimelt on käesolev kriminaalasi lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab konkreetsed piirid kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustamisele. KrMS § 318 lg 4 sätestab, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni vaid juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 3.2 Ühelegi osundatud apellatsiooniõigust loovale alusele süüdistatav apellatsioonis osundanud ei ole ning kriminaalkolleegiumi hinnangul puuduvad need ka apellatsiooniväliselt. Käesolevas kriminaalasjas on sõlmitud kokkulepe (tlk 174), mille sõlmimisel on osalenud lisaks süüdistatavale ja prokurörile ka T. Ivaski kaitsja ning selle kokkuleppe kohaselt põhjustas süüdistatav kannatanule kahju summas 3153.86 eurot, mis kuulub temalt kohtuotsusega väljamõistmisele. Kokkulepe on avaldatud kohtuistungil (tlk 178), kus T. Ivask on kinnitanud, et ta saab kokkuleppest aru ning jääb selle juurde, samuti on ta nõustunud hüvitama kannatanu A. K esitatud tsiviilhagi. Teisisõnu on ta esitatud tsiviilhagi selgesõnaliselt omaks võtnud. 3.3 Sisuliselt tuleb seega nentida, et T. Ivask on asunud enda poolt sooritatud kuriteoga põhjustatud kahju ulatust eitama, mis ei ole aga apellatsiooniõigust loovaks asjaoluks. 3.3.1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-79-05 väljendatud seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet (vt osundatud otsuse p 10). Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. 3.3.2 Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium uuesti toonitanud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Seega puudub T. Ivaskil käesolevas kriminaalasjas apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.