Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Käesolevas kriminaalasjas XXXXX XXXXXXXXD süüdistatakse selles, et tema, töötades XXXXX-s müüjana, ajavahemikul 18.04.2009 kuni 20.04.2009 omastas Tartus XXXX XX, Tartu asuvast ning XXXXX OÜ-le kuuluvast kauplusest XXXXX sularaha summas 1500 krooni, 3 tokki lõnga „Novita“ koguväärtusega 366 krooni, 11 tokki lõnga koguväärusega 220 ja heegeldusnaela väärtusega 17 krooni, pöörates need ebaseaduslikult enda kasuks. Tekitades XXXXX OÜ-le varalist kahju kokku 2013 krooni s.o. 128,65 eurot. Sellega XXXXX XXXXXXXX pani toime isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS §-s 201 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 30 päevamäära, s.o 96 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et XXXXX XXXXXXXX on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse XXXXX XXXXXXXX süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. XXXXX OÜ (pankrotis) on esitatud tsiviilhagi 134.41 euro nõudes. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 172.80 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.20 eurot, toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu 45 senti, kutsete saatmise kulu 7.98 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. XXXXX XXXXXXXX on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooskul, kuna tal praegu sissetulekut ei ole. Lähimal ajal soovib ta töökohta vahetada. Kohus leiab, et XXXXX XXXXXXXX ja tema kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks maksimaalsele tähtajale on põhjendatud. XXXXX XXXXXXXXl puudub käesoleval ajal kindel sissetulek, tal tuleb hüvitada veel tsiviilhagi ja tasuda rahaline karistus. Seega käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb XXXXX XXXXXXXXle tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.