Kohtulahend

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 14. juuni 2012 otsusega tunnistati A.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistati 1 aasta 9 kuu vangistusega. Samuti tunnistati A.S süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning karistati 1 aasta 6 kuu vangistusega. Veel mõisteti A.S süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges maakohus kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõistis A.S-i liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes A.S-ile karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis maakohus A.S-ile mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.05.2011 otsusega mõistetud karistuse 10 kuud vangistust, mõistes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Liitkaristusest arvestas maakohus maha Viru Maakohtu 26.05.2011 kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistuse 10 kuud vangistust ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja 26.01.2011–28.01.2011, s.o 3 päeva, 22.02.2011–26.05.2011, s.o 3 kuud 4 päeva, ja 26.03.2012–14.06.2012, s.o 2 kuud 19 päeva, kokku 1 aasta 3 kuud 26 päeva vangistust. Seega kuulub A.S ärakandmisele 4 kuud 4 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi D.Z , kellele mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Samuti mõisteti D.Z süüdi KarS § 266 lg 1 järgi, mille eest karistati teda 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes D.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes D.Z liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 22.02.2011–28.02.2011, s.o 6 päeva, ja 28.06.2011– 23.03.2012, s.o 8 kuud 25 päeva, kokku 9 kuud 1 päev vangistust karistusaja hulka. Seega kuulub D.Z ärakandmisele 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati D.Z-ile mõistetud vangistus 178 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati D.Z kriminaalhooldaja käitumiskontrollile koos kohustusega järgida KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati R. Tammiksaart, A.E, S.I, P.R-i, V. Mägi, Ü. Kuivjõgi, V.V ja D. Tarassovit, kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Süüdistatavatele karistuste mõistmisel juhindus maakohus KarS §-st 56, arvestades A.S-i ja D.Z karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. Samuti võttis maakohus karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures võttis maakohus arvesse, et süüdistatavat A.S on kriminaalkorras 3-l korral ja väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Eraldi vääris maakohtu arvates märkimist, et A.S on väärtegude toimepanemise eest 32-l korral karistatud ja ainult 1 rahatrahv on tal seni tasutud. Ainuüksi nimetatud asjaolu välistas maakohtu arvates tema karistamise rahalise karistusega. Lisaks sellele

ei saanud tema puhul arvestamata jätta ka kuriteoepisoodide arvu, mis on 11. A.S jätkas 30.06.2009 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal uute kuritegude toimepanemist, mis näitab maakohtu hinnangul seda, et ta pole varasematest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. A.S on pärast käesolevas asjas kuritegude toimepanemist 26.05.2011 Viru Maakohtu kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistatud 10-kuulise vangistusega, milline on käesolevaks ajaks kantud. Süüdistatavat D.Z on kriminaalkorras 1-l korral karistatud ja väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud. Ta pani uued kuriteod toime 16.10.2008 Viru Maakohtu kohtuotsusega määratud katseajal, kuid nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistus pöörati 28.02.2011 Viru Maakohtu määrusega täitmisele ja on käesolevaks ajaks ka kantud. Ka süüdistatava D.Z puhul välistab maakohtu arvates talle rahalise karistuse mõistmise eelkõige kuriteoepisoodide arv, mis on 7. Arvestades kõike eeltoodut leidis maakohus, et süüdistatavaid A.S ja D.Z tuleb karistada vangistusega, kuid D.Z nõusolekul võib mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava D.Z kaitsja , taotledes maakohtu otsuse tühistamist D.Z-ile karistuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega lugeda D.Z karistus kantuks eelvangistuses vahi all viibitud ajaga. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohus ei võtnud karistuse mõistmisel piisaval määral arvesse, et kohtuistungil tunnistas D.Z end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süü tunnistamine kinnitab, et isik on ümber hinnanud oma varasema käitumise ja teinud enda jaoks vastavad järeldused. Varasem karistus on kantud ja pärast vahi alt vabanemist pole süüdistatav uusi süütegusid toime pannud. Kaitsja märgib, et D.Z viibis seoses antud kriminaalasja menetlemisega vahi all kokku 9 kuud ja 1 päeva ja 16.10.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmise tõttu oli pidevalt vahi all kokku 1 aasta 1 kuu ja 1 päeva. Kaitsja leiab, et nimetatud ajavahemik on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav A.S, taotledes samuti maakohtu otsuse tühistamist temale karistuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega karistada teda tingimisi karistusega. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja enda isikut, leiab A.S, et talle mõistetud karistus on põhjendamatult raske. Maakohus pole süüdistatava hinnangul arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ega karistust raskendavate asjaolude puudumist. Samas on maakohus karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades karistuse liigi ja määra valikul keskendunud põhjendamatult süüdistatava isikule. A.S nõustub, et alati ei saa karistuse kohaldamisel täielikult välistada isiku arvestamist, kuid eelkõige tuleb lähtuda konkreetsest teost ja isiku süüst ning täiendavalt teoga lahutamatult seotud isikulistest asjaoludest. Maakohus ei arvestanud seda, et A.S on kaotanud oma perekonna, samuti seda, et tal on vabanedes kindel elu- ja töökoht. A.S leiab, et maakohus on teo ja süü hindamise asemel hinnanud hoopis tema varasemat elukäiku, põhjendades vangistuse mõistmist eelkõige sellega, et süüdistatav pole kolmest varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud. Maakohtu selline seisukoht on A.S-i hinnangul põhjendamatu, kuna ta ei ole enne eelmist kohtuotsust ega ka pärast seda vabaduses viibinud. Samas ei ole maakohus teoga seotud isikulisi omadusi vaadeldes arvestanud, et tal oli enne vahistamist olemas kindel töö- ja elukoht, mis on tal olemas ka pärast vabanemist. A.S leiab, et maakohtu seisukoht seoses tema varasematest tingimuslikest karistustest järelduste mittetegemisega on ka õiguslikult ekslik. A.S-ile 30.06.2009 Viru Maakohtu

poolt mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, ei ole käsitletav tingimusliku karistusena. Tegemist oli mõistetud vangistuse asendamisega üldkasuliku töö tundidega, mille A.S täitis täielikult vähem kui ühe aastaga. A.S märgib, et kuna ta ei ole pärast eelmist kohtuotsust vabaduses viibinud, on käesoleval hetkel tegemist tema esimese reaalse vangistusega, mida maakohus ei ole aga arvestanud. Maakohus ei ole kaalunud, kas karistuse eesmärke oleks võimalik saavutada ka kergemaliigilise karistusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

otsusega mõistetud karistuste kergendamisel ei oleks täidetav karistuse üldpreventiivne eesmärk, s.o signaali saatmine ühiskonnale, et igale kuriteole vastab kohane karistus ning riik ei suhtu kurjategijate karistamisesse kergekäeliselt.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.