1-12-3949/5 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o 200 (kakssada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha osa 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et J.Z-ilt on õigus menetluskulud summas 200 eurot tasuda 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on J.Z kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 20 (kakskümmend) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui J.Z ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

I Kokkuleppe sisu J.Z süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on 27.11.2008 Tartu Maakohtu otsusega nr 2-08-65678, mis jõustus 07.01.2009, A.D. kasuks alates 07.10.2008 oma alaealise lapse K.V. (ik XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest kuritahtlikult kõrvale hoidunud ajavahemikul 07.10.2008 kuni juuni 2010 ja august 2010 kuni september 2011 ning jätnud maksmata kohtu poolt välja mõistetud elatusraha, mille suurus on 2175 krooni s.o 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega tema, hoidudes vanemana kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdi tunnistada J.Z KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 15.08.2008 otsusega mõistetud 4 kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 7 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada J.Z-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb J.Z teha (7X30)x2 = 420 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 12 kuud. KarS § 69 lg 4 kohaselt on J.Z kohustatud üldkasuliku töö sooritamise tähtajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et J.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.Z-i süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga kahju ei tekitatud, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas J.Z-i menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,