Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-5722
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Kriminaalasi
A.G süüdistus KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
prokuröri abi Margit Pärn
Süüdistatav
A.G isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.12.2011. a
Kaitsja
advokaat Anne Vissak
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.G KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.05.2012 kuni 04.05.2012. a, so 2 (kaks) päeva, A.G poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.G ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule:
I Kokkuleppe sisu A.G süüdistatakse selles, et tema:
-
05.11.2011. a kella 22.00 ajal Tartumaal Elva linnas Turuplatsi bussipeatuses rikkus avalikku korda sellega, et tungis kallale alaealisele K.K. (sünd XXX. a), mille käigus lõi kannatanut viis korda rusikatega keha piirkonda. Seejärel surus A.G K.K. pikali ja lõi kaks korda rusikatega ning korduvalt jalgadega näo piirkonda, tabades kannatanu poolt kaitseks näo ette tõstetud käsi. Eelpoolnimetatud tegevusega põhjustas A.G K.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema küünarvarre põrutuse; - 15.04.2012. a kella 04.25 ajal Elva linnas Kesk tn 17 asuvas baaris Püramiid rikkus avalikku korda sellega, et tungis kallale J.M., mille käigus lõi kannatanut rusikaga vastu kukalt, vastu parempoolset kõrva ja siis vastu nina, peale mida kannatanu maha kukkus ning seejärel lõi veel ühe korra jalaga keha piirkonda. Eelpoolnimetatud tegevusega põhjustas A.G J.M. füüsilist valu ja tervisekahjustuse ninaluude murd. Sellega pani A.G toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.G-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.- 04.05.2012. a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.G süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitati füüsilist ja moraalset kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas A.G menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76,80 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 19,20 eurot. Samuti on menetluskuluks kutsete saatmisega tekkinud postikulu summas 11,45 ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot).
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.G ja tema kaitsja taotlevad võimalust maksta menetluskulusid ositi. Kohus leiab, et see taotlus kuulub rahuldamisele. A.G puudub kindel töökoht, samas on tema sõnul sissetulek ca 800 eurot kuus. Arvestades eeltoodut ja tasumisele kuuluvate menetluskulude suurust, käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine talle üle jõu. A.G-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 6 kuu jooksul.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.