Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu A.A. i süüdistatakse selles, et tema võttis 22.02.2012 kella 16.35 paiku Tartu maakonnas, Mäksa vallas, Kaagvere Erikoolis oma toas isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kätega kinni kaasõpilase S.K. kätest ja tõukas kannatanut tahapoole, mille tagajärjel S.K. kukkus seljaga vastu toas asuva voodi puidust äärt. Seejärel võttis A.A. kätega S.K. juustest kinni ja sakutas teda umbes kahe minuti jooksul. Sellise tegevusega tekitas A.A. S.K. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – peapõrutuse. Sellega pani A.A. toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav A.A. i karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.A. i eelvangistuses viibitud aeg 22.– 23.02.2012. a, s.o 2 päeva ja mõista karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust, liites sellele Tartu Maakohtu poolt 13.12.2011 A.A. ile liitkaristusena mõistetud 2 kuud vangistust ja mõista A.A. ile liitkaristuseks 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada A.A. ile mõistetud 4 kuud ja 28 päeva vangistust 296 tunni üldkasuliku tööga, mille A.A. on kohustatud ära tegema üheaastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et A.A. on kohustatud käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.A. i on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.A. süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 76,80 eurot, kohtumenetluses 19,20 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). A.A. on 16-aastane õpilane, kellel puudub iseseisev sissetulek. Kohus leiab, et alaealise A.A. i menetluskulude hüvitamise kohustus tuleb vastavalt KrMS §-le 188 panna tema emale Maia Vinnile. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist, arvestades pere rasket majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib A.A. i ema Maia Vinnile üle jõu. Maia Vinni on 60% töövõimetu, tema pension on 153 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, abikaasa ei tööta. Pere saab sotsiaaltoetust. Arvestades Maia Vinni majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Arvestades Maia Vinni maksevõimet, tuleb anda talle võimalus hüvitada menetluskulud ositi 10 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.