Kriminaalasi nr 1-11-12148
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29.august 2012.a; Tartu, Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-12148
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Kaija Sõster
28.06.2012.a kohtusse saabunud
kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu N.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks
Tartu Vangla 27.06.2012.a kiri
Prokurör
Alar Häidberg – KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 29.08.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 29.08.2012.a, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt; enda arvamuses prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud
Süüdimõistetu
N.T asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 11-l korral
Kaitsja
Rainer Objartel – riigi õigusabi korras
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada N.T’ i talle 07.11.2011.a Tartu Maakohtu, Valga kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-12148 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Süüdimõistetu N.T kaitsja advokaat Rainer Objarteli 29.08.2012.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 76 eurot 80 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 12,80 eurot) advokaat Rainer Objarteli süüdimõistetu N.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse menetluskuluna 76 eurot 80 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „N.T, 1-11-12148, menetluskulu 29.08.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu N.T-le.
KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
N.T on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Käesoleval ajal kannab N.T vangistuses karistust 07.11.2011.a Tartu Maakohtu, Valga kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel. Kohtuotsuses kajastatu kohaselt menetleti kriminaalasja kokkuleppemenetluses. 07.11.2011.a Tartu Maakohtu, Valga kohtumaja kohtuotsusega karistati N.T KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 6 kuud vangistust N.T-le 09.02.2011.a Tartu Maakohtu, Valga kohtumaja kohtuotsusega N.T-le KarS § 201 lg 2 p 1,4 järgi karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangist. KarS § 50 lg 1 alusel võeti N.T-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2-ks aastaks. 1 aastat 2 kuud vangistust kannab N.T alates 01.12.2011.a. N.T on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistust. 29.08.2012.a kohtuistungil avaldas N.T soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.
KarS § 76 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära N.T ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 29.08.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et N.T ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. N.T on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, esimene süüdimõistev kohtuotsus 1996.a. Sellele järgnevalt on N.T elustiil olnud kuritegelik – vanglast tuleb ja vanglasse läheb. Karistuste kandmise vahelistel vabaduses viibimise perioodidel on N.T jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei ole N.T vangistuses viibimise ajal asunud õiguskuulekale teele. Käesolevalt kantava vangistuse ajast on N.T kehtivad distsiplinaarkaristused: • 20.01.2012 noomitus (22.12.2011 5 sigaretti peidetuna parema jalanõu sisse, millised jättis jalutuskäigult tulles üle andmata), • 05.06.2012 noomitus (05.05.2012 omas kambris raadiot, mis talle ei kuulunud). Varasemad katseajad ja kriminaalhooldused, s.h ka kuuenda kriminaalkaristuse kandmiselt vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine (2006.a), ei ole tulemuslikuks osutunud, sest N.T on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. N.T tarvitas vabaduses liigselt alkoholi. Tema vanemate sõnul on N.T alkoholilembus aja jooksul süvenenud. N.T ema kriminaalhooldajale avaldatu kohaselt kaotab N.T alkoholijoobes igasuguse kontrolli oma tegevuse üle. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on N.T palju alkoholitarbimisega seonduvaid väärteokaristusi (HÕS § 150, alkoholiseaduse § 70, LS § 74 ́19 alusel) ja ka kriminaalkaristusi (KrK § 204, KarS § 424 alusel). Kuritegude toimepanemise põhjuseks on N.T avaldanud alkoholitarbimist, alkoholiprobleemi tunnistab. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt elab N.T endine sõpruskond vabanemisjärgse elukoha (XXXX piirkonnas. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt saab N.T puhul rääkida väljakujunenud kriminaalsest elustiilist, seda toetab madal sotsiaalne pädevus (probleemide puudulik äratundmisvõime), vastutustunde ja kohusetunde puudumine ja tegevuste tagajärgede mittemõistmine; N.T suhtlusringkonda kuuluvad temaga sarnase sotsiaalse tausta ja mõtteviisiga isikud, kohuse-ja vastutustunne on nihkes, muutuste läbiviimiseks vajalikud ressursid puuduvad; alalist töökohta ei omanud, sissetulekud juhutöödest. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole kriminaalhooldus N.T puhul otstarbekas; vabaduses võib isik jätkata endist eluviisi ning õiguskuulekas käitumine ei ole garanteeritud.
Eeltoodud asjaoludel kogumis põhjendatud alused N.T vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks puuduvad. N.T on vangistuses küll osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja töötanud majandusabitöödel, kuid ainult seetõttu ei ole põhjendatud N.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. N.T on pärast vangistusest tähtaegset vabanemist võimalus näidata, et suudab edasiselt oma elu õiguskuulekalt elada ja rohkem kuritegusid toime ei pane. 11 korda kriminaalkorras karistatud isikut, kellel vangistuses karistuse kandmise ajast on kehtivad distsiplinaarkaristused ja kelle õiguskuulekus on juba vanglas karistuse kandmise ajal jätnud soovida, ei ole põhjendatud ennetähtaegselt vanglast vabastada. Isiku puhul, kes vanglas ei ole suutnud vaos hoida suitsetamisega seonduvaid harjumusi (5 sigareti keelatud kohas peidetult enda juures hoidmine), ei ole usutav, et ta suudaks vabaduses toime tulla tal esineva alkoholsõltuvusega. Kui N.T tarbib alkoholi, siis kaotab ta kergesti enda käitumise üle vajaliku kontrolli ning järgnevad uued õigusrikkumised. Isikut, keda on kokku kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning kes on vaatamata reaalselt ärakantud vangistustele, ning tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldustele ja katseaegadele ning rahalistele karistustele jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning kes ka viimase kuriteo pani toime katseajaga kriminaalhooldusel olles, ei ole põhjendatud ennetähtaegselt vanglast vabastada. Eeltoodust nähtuvalt on N.T vabadusse naastes uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt kõrge. Ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on N.T isikust lähtuv uue kuriteo toimepanemise oht tema vabadusse naastes kõrge - 39%. Neil asjaoludel kogumis on põhjendatud, et N.T kannab enda karistuse vangistuses lõpuni ära ja vabaneb tähtaegselt. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.