Kohtulahend

summas

KarS §66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine 10(kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tuleb tasuda 260 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Rahalise karistuse esimene osa 260 eurot tuleb S.V tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pank või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100065064, ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Rahuldada kannatanu Ixxx Kxxx tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot täielikult. Välja mõista süüdistatavatelt N.O-lt ja S.V-lt solidaarselt kannatanu Ixxx xxx sünd 19.05.1974, elukoht xxx, kasuks 5000(viis tuhat) eurot tsiviilhagi katteks. Välja mõista N.O-lt riigituludesse menetluskulud:

435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot sundraha, 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot 50 senti surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest (ekspertiisiakt 265,19.10.2011), 0,45 eurot toimiku paljundamise eest. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada menetluskulude summas 571,40 eurot tasumine ositi 10(kümme) kuu jooksul. Igakuiselt tuleb tasuda 57,14 eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Välja mõista S.V ́lt riigituludesse menetluskulud: 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot sundraha, 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot 50 senti surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest (ekspertiisiakt 265,19.10.2011). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2800049900. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 04.09.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 19.09.2012 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 05.10.2012 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus N.O on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles alates xxx kuni xxx ( äriregistri kood xxx) objektijuht ja ühtlasi tööandja, kelle õigused ja kohutused on kindlaks määratud ametikirjelduse punktides 6.1-6.43 Skanska EMV AS ja S.V 01.06.2011 vahel koostatud Ehituse alltöövõtulepingus nr C83900, p 6.6 kohaselt on ta kohustatud teostama töid vastavalt projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale ja muudele Lepingu dokumentidele, p 6.24 kohaselt töövõtja kohustub tagama ohutuse Ehitise ehitusobjektil ja selle naabruses ning Lepingu lisade tööohutusplaani ja Töösisekorra eeskirja järgimise, jättis tahtlikult oma kohustused ja eelnimetatud nõuded täitmata, rikkudes sellega: - ”Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 4 lg 2 nõudeid, mille kohaselt, tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. - Sama seaduse § 4 lg 42 nõudeid, mille kohaselt kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada

abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. - Sama seaduse § 4 lg 44 nõuete kohaselt tuleb välitöö korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust - Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud 1 “ määruse § 5 lg 6 nõudeid, mille kohaselt tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda eelkõige järgmisele tööle, mis on seotud varisemisohuga, näiteks lammutustöö, töö kaevandis - Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009.a. määruse nr 74 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ määruse § 31 lg 1 p 1, mis sätestab et kaevandis, kaevus, tunnelis või maa all töötades tuleb tarvitusele võtta vajalikud ettevaatusabinõud, kasutada pinnasele vastavat toestust või tõkketammi - Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määruse nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 1” määruse 2 jagu nõudeid, mis kehtestab erinõuded välistöökohtadele ja § 31 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt tuleb kaevandis töötades tarvitusele võtta vajaliku ettevaatusabinõuna pinnasele vastavate toestuste või tõkketammide kasutamise - “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 13 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. - “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 13 lg 1 p 12 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende täitmist; p 13 kohaselt korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe - Sama seaduse § 13 lg 1 p 14 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö kohta. S.V juhatuse liige N.O ei korraldanud S.V ehitusobjektil xxx piirkonnas ühisveevarustuse renoveerimistööde käigus, tahtlikult võttis 10.08.2011 tööle alaealise N.O Kxxx (ik xxx), xxx poolt 31.05.2011 koostatud Ehitusetööde tööohutuse plaani B. osa punkti nr 3 kohaselt on tööde tegemisega kaasnevad ohutegurid – kaevise varisemise või maalihke oht ning tööprotsessi ohutuks tahtlikult ei võtnud kaevandis kasutusele pinnase vajumiseks vastavat tõkestust, kuigi xxx xxx poolt koostatud „xxx ühisveevarustuse renoveerimine. Magistraaltorustike projekteerimine 2. Osa. Ehitusprojekt Töö nr 23-10/2“ kohaselt kaeviku seinad tuleb nende varisemise või lähedal asuvate rajatiste kahjustamise vältimiseks toestada. Kaeviku toetus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud pinnase liikumahakkamine. N.O jättis tahtlikult täitmata seadustest ja töölepingust tulenevad kohustused ning ei korraldanud töid ohutult, võimaldas töötajatel tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes. Kergemeelselt arvas ta, et varing jääb

toimumata seetõttu, et pinnas kraavi juures, milles töötasid N.O Kxxx ja Sxxxi xxx oli varem läbikaevamata. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et xxx maakonnas xxx-xxx tänaval laskis S.V alaealise töötaja N.O Kxxxt (xxx) kaevandisse, mis oli ca 3m sügavune, 2,6 m laiune ja 8 m pikkune, toestamata ja püstloodis külgedega, et asetada paika veetoru. Kaevandi otsas töötas ekskavaator Case 210B, kui varises kaevandi otsas seisva ekskavaatori esiotsale vaadates kaevandi vasakpoolne sein ja mattis täielikult N.O Kxxo pinnase alla. Kannatanu N.O Kxxx suri saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal. Sellega pani N.O toime KarS § 197 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo töötervishoiu- ja tööohutusnõuete nõuete eiramise, millega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Samuti süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas S.V ( äriregistri kood xxx) selles, et S.V, tegutsedes läbi oma juhatuse liikme N.O, rikkus: ”Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 4 lg 2 nõudeid, mille kohaselt, tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. -Sama seaduse § 4 lg 42 nõudeid, mille kohaselt kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid -Sama seaduse § 4 lg 44 nõuete kohaselt tuleb välitöö korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud 1 “ määruse § 5 lg 6 nõudeid, mille kohaselt tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda eelkõige järgmisele tööle, mis on seotud varisemisohuga, näiteks lammutustöö, töö kaevandis Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009.a. määruse nr 74 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ määruse § 31 lg 1 p 1, mis sätestab et kaevandis, kaevus, tunnelis või maa all töötades tuleb tarvitusele võtta vajalikud ettevaatusabinõud, kasutada pinnasele vastavat toestust või tõkketammi Vabariigi Valitsuse 08.detsembri 1999.a. määruse nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 1” määruse 2 jagu nõudeid, mis kehtestab erinõuded välistöökohtadele ja § 31 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt tuleb kaevandis töötades tarvitusele võtta vajaliku ettevaatusabinõuna pinnasele vastavate toestuste või tõkketammide kasutamise “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 13 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” § 13 lg 1 p 12 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende

täitmist; p 13 kohaselt korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe Sama seaduse § 13 lg 1 p 14 nõudeid, mille kohaselt on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö kohta. S.V juhatuse liige N.O ei korraldanud S.V ehitusobjektil xxx piirkonnas ühisveevarustuse renoveerimistööde käigus, tahtlikult võttis 10.08.2011 tööle alaealise Andrei Kovtunenkot (ik 39404292219), kuigi Skanska EMT poolt 31.05.2011 koostatud Ehitusetööde tööohutuse plaani B. osa punkti nr 3 kohaselt on tööde tegemisega kaasnevad ohutegurid – kaevise varisemise või maalihke oht ning tööprotsessi ohutuks tahtlikult ei võtnud kaevandis kasutusele pinnase vajumiseks vastavat tõkestust, kuigi xxx poolt koostatud xxx piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine. Magistraaltorustike projekteerimine 2. Osa. Ehitusprojekt Töö nr 23-10/2“ kohaselt kaeviku seinad tuleb nende varisemise või lähedal asuvate rajatiste kahjustamise vältimiseks toestada. Kaeviku toetus ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud pinnase liikumahakkamine. N.O jätis tahtlikult täitmata seadustest ja töölepingust tulenevad kohustused ning ei korraldanud töid ohutult, võimaldas töötajatel tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes. Kergemeelselt arvas ta, et varing jääb toimumata seetõttu, et pinnas kraavi juures, milles töötasid N.O Kxxxo ja Sxxxi Kxx, oli varem läbikaevamata. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et xxx xxxxxx laskus S.V alaealise töötaja N.O Kxxx (ik xxx) kaevandisse, mis oli ca 3m sügavune, 2,6 m laiune ja 8 m pikkune, toestamata ja püstloodis külgedega, et asetada paika veetoru. Kaevandi otsas töötas ekskavaator Case 210B, kui varises kaevandi otsas seisva ekskavaatori esiotsale vaadates kaevandi vasakpoolne sein ja mattis täielikult N.O Kxxxpinnase alla. Kannatanu N.O Kxxx suri saadud vigastuste tagajärjel sündmuskohal. Sellega pani S.V toime KarS § 197 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo töötervishoiu- ja tööohutusnõuete nõuete eiramise juriidilise isiku poolt, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Inna Kirsipuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.