Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohtu 06.08.2012 määrusega jäeti U.E talle Harju Maakohtu 28.04.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. U.E tunnistati Harju Maakohtu 28.04.2011 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 järgi ja liitkaristuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 22.12.2010 ja lõpp 22.10.2012. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 14.05.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kohtule esitatud asjaolud ja nende alusel tehtavad järeldused ei võimalda süüdimõistetut U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Seejuures võttis maakohus arvesse, et Tartu Vangla ei toeta U.E ennetähtaegset vabastamist, hinnates uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. Vangla iseloomustuse kohaselt on U.E vangistuse kandmise ajal 18.07.2011 distsiplinaarkorras karistatud tubakatoodete omamise eest selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas. U.E osaleb vangla tööhõives. Temaga on läbi viidud psühholoogi vestlus XXXX, XXXX ning XXXX kui XXXX teemal. U.E alustas sotsiaalprogrammi XXXX läbimist. Positiivsena on esile toodud lähedase – elukaaslase – toetus kinnipeetavale. Negatiivseks asjaoluks varasemast elukäigust on alkoholi tarvitamine, korduv kriminaalkorras karistatus, mis näitab impulsiivsust ning ebaefektiivseid probleemide lahendamise võtteid, samuti endise elukaaslase suhtes kuriteo toimepanemine. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ettekandes on samuti positiivsena märgitud suhete säilimist elukaaslasega, kelle juurde aadressil XXX linn on U.E võimalik asuda vabanemise korral elama. Samas on nimetatud eluase ülerahvastatud – elukaaslase emale kuuluvas 4-toalises korteris elab kokku 12 inimest. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub U.E kindel töökoht. Negatiivseks asjaoluks on ka see, et U.E-le pole varasemad tingimisi karistused avaldanud mõju, sest ta jätkas katseajal kuritegude toimepanemist ega täitnud alkoholikeeldu. Maakohtu hinnangul ei võimalda eelkõige süüdimõistetu eelnev elukäik, sealhulgas varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine (katseajal uute kuritegude toimepanemine), aga ka ärakantud karistusaja mittevastavus toimepandud kuritegudele U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja U.E peab oma karistusaja lõpuni kandma. U.E on XX-aastasena üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud. Käesolevat vangistust kannab ta alates 22.12.2010. Kohus arutas tema kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu on tema karistust 28.04.2011 kohtuotsuse tegemisel vähendatud ühe kolmandiku võrra. Ennetähtaegne vabastamine ei ole süüdimõistetutele garanteeritud. Maakohus ei pidanud võimalikuks vabastada enne tähtaega vangistusest isikut, kellele arvukad varasemad karistused ei ole mõju avaldanud. Seejuures märkis maakohus, et esiletoodud positiivsed asjaolud – lähedaste toetus ja elukoha olemasolu – esinesid U.E tõenäoliselt ka enne kuritegude toimepanemist, kuid ometi ei suutnud need tema kuritegusid ära hoida. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U.E kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada U.E vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldaja järelevalvele. Kaitsja leiab, et maakohus on küll tuginenud õigetele faktilistele asjaoludele U.E mineviku kohta, kuid jätnud arvestamata vangla ja kriminaalhooldaja arvamustes välja toodud

positiivsed asjaolud. U.E on kanda jäänud veel vähe aega – tema karistusaja lõpp on 22.10.2012. Kaitsja leiab, et kui isik on nõus võtma endale nii suure koorma kui seda on karistuse kandmine tingimisi enne tähtaega vabastamisel, s.o. kohustus alluda kriminaalhooldusele ühe aasta jooksul koos lisakohustustega, siis tuleb tema sellist otsust tunnustada, sest ta on motiveeritud käituma positiivselt. Kaitsja hinnangul on kriminaalhooldaja järelevalve U.E-le igas mõttes distsiplineeriv ja üheks võimalikuks garantiiks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmisel. Siinkohal peab kaitsja silmas U.E motiveeritust karistuse kandmiselt vabanemiseks enne tähtaega. Seda enam, et iga vääratus viib taas tagasi vangistusse. Kaitsja märgib, et U.E on vabanemisel olemas toetav sotsiaalne võrgustik elukaaslase, laste ja praeguse elukaaslase ema ning tolle perekonna näol. Ta suhtleb ka lastega varasemast abielust, on neile karistuse kandmise ajal kirjutanud ja helistanud. Samuti on U.E karistuse kandmise ajal olnud tihe kontakt praeguse elukaaslase ja lastega, kes on teda külastanud lühiajalisel kokkusaamisel ja kellega suhtleb telefoni ja kirja teel. Praegusest kooselust V.G. on tal kaks last, kellest viimane on X-kuune. Vabanemisel on U.E olemas kindel elukoht XXX. Tõsi, nimetatud korter kuulub V.G. i emale M.G. ja on 4-toaline. Nimetatud korteris elab M.G. oma XXXX lapse ja elukaaslasega ning V.G. oma XXXX lapsega. Kuid V.G. ile on eraldatud samas majas teises trepikojas 3-toaline korter, mis vajab remonti. U.E kinnitas kohtuistungil, et vabanedes kavatseb ta eelnimetatud 3-toalise korteri korda teha, et oma perega sinna elama asuda. Kaitsja lisab, et U.E on võimalus asuda koheselt tööle, seda küll Tartusse OÜ-sse Ä XXXX. Samas kinnitas U.E kohtus, et tal on võimalik igapäevaselt sõita Tamsalust Tartusse tööle, sest selles firmas töötab ka üks tema tuttav, kellega saaks Tartusse hommikuti tööle ja vajadusel ka Tamsallu tagasi. Kui Tartus töötamine ei peaks siiski võimalik olema, plaanib U.E end koheselt Töötukassas arvele võtta ja tööd otsida. Ta on pikki aastaid omanud töökogemust XXXX ja XXXX. On töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ja on isegi juhutöödel Soomes käinud. Kohtuistungil selgitas U.E, et on veendunud, et saab tööd ja seega sissetulek saab tal olema. Seda, et tal on tööharjumus, näitab vangla iseloomustus, kust nähtub, et U.E on teinud kolm kuud majapidamistöödel XXXX ja saanud selle eest raha. Positiivne on U.E puhul seegi, et tal on karistuse kandmise ajal olnud vestlus psühholoogiga teemal XXXX XXXX, XXXX ja XXXX. Samuti on ta nii 2011. kui ka 2012. aasta jooksul korduvalt pidanud vestlusi vangla kontaktisikuga teemadel XXXX XXXX, XXXX XXXX ja XXXX XXXX XXXX seosed, põhjus ja tagajärg. Ta on osalenud ka XXXX. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta täidab talle koostatud individuaalset täitmiskava ja on motiveeritud tegelema riskide maandamisega. Positiivne on seegi, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kaitsja märgib, et prokuröri mittenõustumine U.E karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei ole kohtule siduv. Paraku on maakohus arvestanud rohkem just prokuröri ja vangla vabastamist mittetoetavate seisukohtadega, rõhutades isiku varasemat kriminaalset minevikku. Kaitsja leiab, et nimetatud positiivsed asjaolud on hetkel palju tähtsamad. Kõige tähtsam on kaitsja hinnangul see, et isik ise on motiveeritud karistusest tingimisi enne tähtaega vabanema. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.