Kohtulahend

kontrollnõudeid Viru Vangla Narva talituse Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Kerese 3, Narva, 20309). KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.I järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.I-le määratud 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22. 08.2012.a. K.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. K.I-lt menetluskuludest, millised koosnevad - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot ); - KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); K.I-lt välja mõista 120 eurot (sada kakskümmend eurot).

Menetluskulud summas 411 eurot (nelisada üksteist eurot) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus K.I süüdistatakse selles, et tema andis 30.05.2012.a kell 01:55 ja 13:30 toimunud kannatanuna ülekuulamise raames ütlusi selle kohta, et 29.05.2012.a kella 23:10 ajal tuli Tallinnas aadressil Mahtra 1 asuva kaupluse Konsum läheduses tema juurde end Sergeina esitlenud meesterahvas, kes palus temalt 5,00 eurot. Kui K.I andis meesterahvale küsitud summa, lõi meesterahvas talle rusikaga silmapiirkonda, võttis koti ja selle seest 50,00 eurot, tagastas seejärel koti K.I-le ning jooksis minema. Kannatanuna ülekuulamisel oli K.I hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. 31.05.2012.a kell 12:50 kannatanuna ülekuulamisel tunnistas K.I vale ütluste andmist. Seega süüdistatakse K.I KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmises. Menetlus käik ja ko ht uotsuse põhjendused Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kelly Kruusimägi, süüdistatav K.I ja tema kaitsja Urmas Simon sõlminud kokkuleppe selles, et vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör K.I karistamist KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg-le 1 ja 3 määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.I ei pane 18 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepete juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et K.I kuulub KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ja ajatamiseks, kuivõrd ta ei tööta, on invaliiduspensionär, sissetulek hetkel puudub ning lühikese aja jooksul sedavõrd suure summa tasumine ei ole jõukohane. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Süüdistatava sissetulek ei võimalda summa kohest ja tervikuna tasumist. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasjas on taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist, mistõttu mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: K.I-lt menetluskuludest, millised koosnevad - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot ); - KrMS § 179 alusel sundraha 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot); K.I-lt välja mõista 120 eurot (sada kakskümmend eurot). Menetluskulud summas 411 eurot (nelisada üksteist eurot) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 10 (kümme) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.I , 1-12-6551, kaitsjatasu, sundraha“.

Ingrid Kullerkann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.