1-12-7700
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. august 2012 Tartu, (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-7700
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 6. augusti 2012 kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roman Gorodivski taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri 6. augusti 2012 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks
Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 jätta Roman Gorodivski taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 6. augusti 2012 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Vangla kinnipeetav Roman Gorodivski esitas 25.07.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaks avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks Tartu Vangla ametnike suhtes KarS § 121, § 324 ning § 123 alusel. Esimeses kaebuses soovis kinnipeetav alustada kriminaalmenetlust J.A. ja S.K. suhtes KarS § 121 ja § 324 tunnustel, kuivõrd nimetatud ametnikud tekitasid väidetavalt 14.12.2011 kinnipeetavale vigastusi. Teises kaebuses soovis kinnipeetav kriminaalmenetluse alustamist vanglaametniku I.H. suhtes KarS § 123 alusel, kuivõrd tema korraldusel paigutati R. Gorodivski tema tahte vastaselt 14.12.2011 teise kambrisse, kus kinnipeetav tunnetas kambrikaaslase poolt ohtu oma elule ja tervisele.
Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis oma 30.07.2012 teatega kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Esimest kuriteokaebust ringkonnaprokuratuur sisuliselt ei lahendanud, kuna selle kohta oli juba olemas seadusjõus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade 10.04.2012 nr 12760000044. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.07.2012 teate peale esitas R. Gorodivski kaebuse Riigiprokuratuuri, milles taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist ja õigusabi osutamist. Riigiprokuratuuri 06.08.2012 määrusega jäeti R. Gorodivski kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja sellega kaasnevate materjalidega, asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud teates märgitud asjaoludel. Riigiprokuratuur jättis tähelepanuta kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 12760000044, kuna ringkonnaprokuratuur seda episoodi oma teates ei käsitlenud – selle kohta oli juba olemas seadusjõus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade. Riigiprokuratuur märkis, et KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS §-le 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Riigiprokuratuur leidis, et kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Kuna kaebus oli Riigiprokuratuuri hinnangul absoluutselt sisutu, sai riigiprokurör vaid nõustuda ringkonnaprokuratuuri põhistustega, lisamata omapoolseid selgitusi. Riigiprokuratuur leidis, et I.H. tegevuses ei ilmnenud midagi kuritegelikku, mistõttu puudus vajadus analüüsida karistusseadustiku eriosa erinevaid süüteokoosseise. Taotluse sisu 13.08.2012 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus R. Gorodivski taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebus Riigiprokuratuuri 06.08.2012 määruse peale. Oma taotluses selgitab R. Gorodivski, et 14.12.2011 viisid vanglaametnikud ta sunniviisiliselt teise kambrisse, kus viibis teine kinnipeetav. Sellega tekitati olukord, kus võis aset leida mõni KarS §-des 113, 118 ja 121 sätestatud kuritegudest. R. Gorodivski leiab, et ametnike selline käitumine on käsitletav kuriteo toimepanemise provokatsioonina, samuti ohtu seadmisena vastavalt KarS §-le 123. Seejuures operatiivtöötaja I.H. , kes on vastutav sektori XX eest, ei kutsunud enne üleviimist 14.12.2011 R. Gorodivskit ega teist kinnipeetavat vestlusele, nagu näevad ette julgeolekureeglid. Enamgi veel, R. Gorodivski nõuet, et teda viidaks operatiivtöötaja juurde, ignoreeriti, kuigi vastavalt VangS §-le 133 olid ametnikud kohustatud tema palvest ja juhtumist vangla direktorile või korrapidajale ette kandma. R. Gorodivski on vanglatöötajatele teatanud, et kui ta satub kellegagi samasse kambrisse, võivad saabuda tõsised tagajärjed. Oma loobumisega hoidis ta ära võimaliku kuritegeliku teo nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike poolt. R. Gorodivski leiab, et ametnikud peavad -2-
teadma, et seaduse mittetundmine ei vabasta süüst (vaatamata sellele vanglatöötajad J.A. ja S.K. kasutasid tema suhtes füüsilist jõudu sunniviisilisel üleviimisel, mille tagajärjel lõi korrapidaja J.A. teda jalaga näkku ja tekitas füüsilist valu ja kehavigastusi, millised on fikseeritud vangla meditsiinitöötaja poolt 14.12.2011 kell 11.20 ettekandes nr 4006-b). R. Gorodivski leiab, et ametnikud peavad täitma ainult seaduslikke korraldusi, millised peavad kindlasti vastama seadusele ja seadusele alluvale aktile. Ülaltoodu alusel palub R. Gorodivski ringkonnakohtul kaebus läbi vaadata ja tühistada Riigiprokuratuuri ja ringkonnaprokuratuuri otsused. Samuti palub R. Gorodivski kohustada prokuratuuri algatama kriminaalasi nendel faktidel, mis on avalduses ära toodud, ja läbi viia põhjalik uurimine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
-3-
Ringkonnakohus kordab Riigiprokuratuuri määruses märgitut, mille kohaselt alustatakse KrMS § 193 kohaselt kriminaalmenetlust üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei ilmne I.H. käitumises kuriteo tunnuseid, ning seega puudub tema suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks alus. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et vangistusseaduse alusel kehtestatud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse. Kinnipeetava paigutamine kambrisse ei eelda tema nõusolekut ning tal puudub õigus kambrikaaslase valimiseks. Eeltoodust tulenevalt on I.H. kinnipeetava R. Gorodivski ümberpaigutamisel ühest kambrist teise toiminud kooskõlas seadusega. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus arvata, et seejuures oleks R. Gorodivski asetatud eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda. Seega ei esine I.H. käitumises KarS §-s 123 sätestatu kuriteo koosseisulisi tunnuseid ning tema suhtes kriminaalmenetluse toimetamine oleks alusetu.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
-4-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.