Kohtulahend

Asjaolud D.G mõisteti Tartu Maakohtu 26.01.2012. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ning KarS § 215 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D.G-le liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, jättes KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat ja 3 kuud. KarS § 78 p 1 alusel arvestati katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.01.2012. Katseajaks allutati D.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. 02.07.2012 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande D. G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei ilmu registreerimistele ja ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta. 19.07.2012 toimunud kohtuistungile D. G ei ilmunud ja ta kuulutati Tartu Maakohtu määrusega tagaotsitavaks. 25.07.2012 toimunud kohtuistungil seletas D. G , et leidis kaks kuud tagasi töö ja käib tööl, ent ei ole jõudnud töölepingut kriminaalhooldajale viia. Töö tõttu ei saanud ta paaril korral registreerimiskohustust täita ja ei julgenud pärast enam kokkusaamisele minna. Tööl ta telefoni kaasas ei kanna ning ei teadnud vastamata kõnedest, kes helistajateks olid. D.G elab oma 89-aastase vanaisa juures, kes ei kuulnud kui kriminaalhooldaja käis, ka süüdimõistetut ennast ei olnud kodus. D.G selgitas, et viibib vahepeal ema juures, kes elab XXX puiesteel. Katseajal on teda karistatud ühel korral auto tagavaraosade varguse eest. D.G on juba ammu proovinud narkootilisi aineid, amfetamiini ja kanepit, ent eitab sõltuvust, küll aga on ta nõus minema sõltuvusvastasele ravile. Esimese astme kohtu määruse sisu Täitmiskohtunik leidis, et taotlus on põhjendatud ja D.G-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Maakohus märkis, et D. G ei ole vaatamata korduvatele kutsetele ilmunud kohtumistele kriminaalhooldusametnikuga ning mitme kuu vältel puudus temaga kontakt. Kriminaalhooldusametniku kodukülastus ei ole andnud kontaktide taastamise tulemust, mistõttu kohus leidis, et kriminaalhooldus on katkenud D. G-st olenevatel põhjustel. Maakohus märkis, et KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on D. G-le täitmiseks kohustuslikud ja mõjuvaid põhjusi nende täitmata jätmiseks ei ole tuvastatud. Maakohus sedastas, et D. G töö olemasolu ei ole kinnitamist leidnud - ta ei ole mitme kuu jooksul esitanud töö kohta tõendit, kuigi tööst kui prioriteetsest eesmärgist on kriminaalhooldusel räägitud. Asjakohatud on D.G põhjendused selles, et töö takistas tal registreerimiskohustuse täitmist. Maakohus tuvastas, et D.G on katseajal karistatud väärteomenetluse korras kolmel korral, s.h ühel korral varguse ja ühel korral narkootiliste ainetega seotud väärteo eest. Ehkki väärteokaristused ei ole seadusest tulenevalt karistuse täitmisele pööramise tingimuseks, iseloomustavad need D. G isikut ja tema käitumist katseajal. Kohus märkis, et seega lisaks KarS § 75 lg 1 p 2 ja 3 sätestatud kontrollnõuete korduvale täitmata jätmisele, on D.G katseajal käitunud õigusvastaselt – olles karistatud samasuguse süüteo eest, mille eest karistati teda kriminaalkorras ja vangistusest tingimisi vabastati. Kohus märkis, et D.G karistati täitmisel oleva kohtuotsusega 12 varguse episoodi eest, seejuures olid vargused süstemaatilised ja jätkuvad. D.G tarvitab narkootikume, kahjustades sellega enda tervist. D.G

õigusrikkumistega ja narkootikumide tarvitamisega seotud eluviiside tõttu on tegemist kontrollnõuete olulise rikkumisega ning määratud karistus tuleb pöörata täitmisele. Registreerimisnõude rikkumise tõttu on taotletud kontrollkohustuse täitmine D.G poolt ebatõenäoline, kuna suure tõenäosusega jätkab ta väljakujunenud eluviise. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu D.G kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu vangistuse täitmisele pööramise määrus ja teha uus määrus, millega määrata D.G-le täiendava kohustusena sõltuvusvastasele ravile allumine. Kaitsja arvates ei ole maakohus arvestanud, et tegemist on väga nõrga isikuga, kes vajab kõrvalabi nt tugiisiku näol. Suutmatus korrale alluda tuleneb narkootikumide tarvitamisest. Sõltuvusprobleemidega isikud vajaksid ravi, mitte vangistusega karistamist. KarS § 74 lg 4 mõttest tulenevalt ei ole kohtul kohustust pöörata karistust täitmisele kontrollnõuete täitmata jätmisel - kohus pidanuks määrama D.G-le täiendavad kohustused, allutades ta sõltuvusvastasele ravile. Materjalidest nähtub, et varem ei ole D.G kriminaalkorras karistatud. Tegemist on noore inimesega, kellel puudub toimetulekuoskus, vajalikud teadmised ning toetav sotsiaalvõrgustik. Ta on kinnitanud valmisolekut oma käitumist parandada ja allub kindlasti sõltuvusvastasele ravile. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

maakohtu põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.