Kohtulahend

Karistusaeg algas 26.09.2007 ja lõpeb 26.01.2014. Kuna T. Tammekivil on karistusest enam kui 2/3 ära kantud, siis esitati KarS § 76 lg 2 p 2 alusel taotlus tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 29.12.2011 määrusega vabastati T. Tammekivi temale Tartu Maakohtu 13.10.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 2 aastat 14 päeva. Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2012 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 29.12.2011 määrus ja jäeti T. Tammekivi temale Tartu Maakohtu 13.10.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Riigikohtu 04.06.2012 määrusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2012 määrus ja saadeti T. Tammekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks samas kohtukoosseisus. Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2012 määrus tühistati seetõttu, et kaitsja oli jäetud teavitamata prokuröri määruskaebuse esitamisest ja selle määruskaebuse läbivaatamisest ringkonnakohtus, võttes sellega kaitsjalt võimaluse esitada omapoolseid seisukohti ja taotlusi. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 331 lg 11 kohtunik 19.06.2012 määras: Vaadata prokurör Margus Lellepi määruskaebus läbi kirjalikus menetluses. Määruskaebemenetluse pooltel on õigus ringkonnakohtule esitada oma kirjalikke seisukohti esitatud määruskaebuse osas kuni 19. juuli 2012. Ringkonnakohtu määrus antud asjas tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu

elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrati T. Tammekivi katseajaks järgmised kohustused: -

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

-

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

-

osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks; -2-

-

asuda ametlikult tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist või võtta arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist.

Maakohus leidis, et T. Tammekivi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Maakohus arvestas, et T. Tammekivi viibib vanglas esmakordselt. Tal on mõistetud karistusest enam kui 2/3 ära kantud. T. Tammekivil distsiplinaarkaristusi ei ole. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis XXXX treening ja töötanud XXXX. Alates 22.11.2010 töötab T. Tammekivi väljaspool vanglat XXXX AS E V partnerettevõttes AS S. Töökoht iseloomustab T. Tammekivi positiivselt. Tema suhted lähedastega on head ja toetavad. Vangistuse järgselt on T. Tammekivil olemas garanteeritud töökoht OÜ-s V. T. Tammekivile mõistetud karistusest 4 aasta 3 kuu vangistuse ärakandmine on proportsionaalselt kooskõlas toimepandud kuritegude rohkuse ja raskusastmega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta T. Tammekivi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Määruskaebuses märgib prokurör, et T. Tammekivi teo toimepanemise asjaolud olid rasked, kuriteod olid toime pandud pikema ajaperioodi jooksul, korduvalt ja nende toimepanemisega tekitati riigile suur varaline kahju. T. Tammekivi poolt toimepandud teod olid sooritatud läbimõeldult ja organiseeritult ning arvestades väljapetetava summa suurust, sai selle eesmärgiks olla mitte igapäevaste olmevajaduste rahuldamine, vaid eelkõige rikastumine suures ulatuses. Kuivõrd kuriteo toimepanemise asjaolud olid rasked, siis käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole proportsioonis kuritegude raskusega ja T. Tammekivi vabastamine oleks ennatlik. Kuna T. Tammekivi poolt sooritatud teod olid suunatud ka otseselt riigi institutsioonide vastu, siis puudutasid need kaudselt ühiskonda tervikuna ja seega riivasid oluliselt avalikku õiglustunnet. Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ei ole T. Tammekivi vabastamine enam kui 2 aastat enne tähtaega põhjendatud. Lisaks on tema suhtes Tartu Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-09-4277, mis puudutab samuti võltsimisi ja kelmusi. Samuti ei ole võimalik õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt toetada T. Tammekivi vabastamist tema varasema elukäigu ja õiguskorda suhtumise tõttu. Teda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 2-l korral, kuid ta jätkas uute samasuguste kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et isegi pikaajalise vangistuse ähvardus ei avaldanud tema käitumisele ja hoiakutele mõju. Kuna T. Tammekivile anti juba varasemalt samasuguste kuritegude toimepanemise eest võimalus reaalsest vangistuse kandmisest vabaneda, siis uuesti tema vabastamine nii pikalt enne karistusaja lõppu oleks vastuolus kriminaalpoliitiliste eesmärkidega. Määruskaebemenetluse poolte täiendavad seisukohad Kaitsja esitas vastuväite, milles palub ringkonnaprokuratuuri määruskaebuse jätta rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Kaitsja leiab, et prokuröri esitatud määruskaebuses puuduvad seaduses ettenähtud põhjendused. Prokurör on esitanud erinevates variantides samu põhjendusi kuriteo raskuse kohta. Kaitsja toob välja, et määruskaebuses on täielikult märkimata, missuguseid materiaalõiguse- või kriminaalmenetlusõiguse norme rikkus esimese astme kohus (KrMS § 390 lg 1 koostoimes § 338). Lisaks nähtub määruskaebusest, et prokuröri arvamus on oluliselt mõjutatud sellest, et T. Tammekivi suhtes on Tartu Maakohtu menetluses veel üks kriminaalasi (nr 1-09-4277) -3-

süüdistuses samalaadsete süütegude toimepanemises. Kaitsja arvates jättis prokurör täielikult tähelepanuta seda, et süüteod, mis kaitsealusele inkrimineeritakse ülalmärgitud kriminaalasjas, on toime pandud enne Tartu Maakohtu 13.10.2008 otsuse tegemist. T. Tammekivi viibis alates 26.09.2007 vahi all. Seega võib nimetatud kriminaalasja arutamisel kerkida küsimus KrMS § 2742 kohaldamise vajaduse kohta. Täiendavalt kaitsja märgib oma vastuväidete saatekirjas, et 01.06.2012 otsus kriminaalasjas nr 1-09-4277 ei ole veel jõustunud. Kaitsja arvates ei ole lubatud esitada määruskaebust, jättes selles märkimata põhjendused. Antud asjas on see eriti oluline, kuna Põhiseaduse §-st 20 tulenevalt on igal inimesel õigus vabadusele. Kaitsja vastuväitele esitas vastuse prokuröri abi, kes jääb määruskaebuses avaldatud seisukohtade juurde. Ringkonnaprokuratuur jääb seisukohale, et T. Tammekivi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik arvestades kuriteo toimepanemise raskeid asjaolusid, kriminaalpoliitilisi eesmärke ja isiku varasemat elukäiku. Täiendavalt lisab prokuröri abi seoses T. Tammekivi kaitsja poolt Riigikohtule esitatud määruskaebusest tuleneva asjaoluga, et viide T. Tammekivi suhtes Tartu Maakohtu menetluses olevale kriminaalasjale nr 1-09-4277 omab eelkõige informatiivset iseloomu, mis ei ole määravaks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Samuti ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et kriminaalasi nr 1-09-4277 T. Tammekivi süüdistuses käsitleb süütegusid, mis on toime pandud enne 13.10.2008 otsuse tegemist ning seetõttu võib viimati nimetatud kriminaalasjas kerkida KrMS § 2742 kohaldamise vajadus. Üksnes daatumite pinnalt ei saa teha järeldusi mõistliku menetlusaja kohta teises kriminaalasjas, mille menetluse pikkust tinginud asjaolud ei ole arutatavas asjas teada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud antud asja materjalidega, määruskaebusega ja selle osas esitatud seisukohtadega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Vastupidiselt kaitsjale ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega ja leiab, et T. Tammekivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on ennatlik. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on T. Tammekivi karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel alahinnanud kuritegude toimepanemise asjaolusid ja tema varasemat elukäiku. T. Tammekivi on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isik. Teda on karistatud võltsimiste ja kelmuste toimepanemise eest. Ta on katseajal toime pannud uued samalaadsed kuriteod. Tartu Maakohtu menetluses oli määruskaebuse esitamise hetkel kriminaalasi nr 1-09-4277 taas T. Tammekivi süüdistuses, mis puudutab võltsimisi ja kelmusi. Tartu Maakohtu 01.06.2012 otsusega mõisteti T. Tammekivi nimetatud kriminaalasjas süüdi KarS §-de 344 lg 1; 345 lg 1 ja 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest lühimenetluse korras 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks talle Tartu Maakohtu 13.10.2008 otsusega mõistetud karistusega. Sellest arvati maha ärakantud karistus ajavahemikus 26.09.2007 kuni 31.05.2012 ning kandmisele kuuluvaks loeti 1 aasta 7 kuud 24 päeva vangistust alates 01.06.2012. -4-

Nimetatud kohtuotsus tervikuna ei ole küll veel käesolevaks ajaks jõustunud, kuna selle vaidlustasid apellatsiooni korras K.L. ja M.S., kuid T. Tammekivi otsust ei vaidlustanud. KrMS § 408 lg 6 kohaselt aga kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et T. Tammekivi tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta ja seejuures on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha. Mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole T. Tammekivi puhul täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohus leiab, et T. Tammekivi suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. T. Tammekivil on veel karistusest kandmata ca poolteist aastat vangistust, mis on liiga pikk aeg selleks, et korduvalt karistatud isikut vabastada tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus arvestab positiivsete asjaoludena T. Tammekivi osalemist tööhõives, distsiplinaarkaristuste puudumist vanglas ning sotsiaalprogrammides osalemist, kuid leiab, et T. Tammekivi oskamatus varasematest karistustest järeldusi teha, mis seisneb korduvalt varalise kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemises, ei anna käesoleval ajal alust T. Tammekivi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et T. Tammekivi poolt karistuseks mõistetud vangistusest 4 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse ärakandmine maakohtu määruse tegemise ajaks oli proportsionaalselt kooskõlas toimepandud kuritegude rohkuse ja raskusastmega. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ning õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kes on korduvalt kelmuste ja võltsimiste eest karistatud, kuid on siiski katseajal jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. KrMS § 187 lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. Antud juhul maakohtu määrusega mõisteti T. Tammekivilt välja riigi õigusabi kulude katteks adv V. Murde poolt osutatud õigusabi eest 57,53 eurot. Kuna maakohtu määrus käesoleva määrusega tühistati, siis kannab nimetatud kulu riik. Samuti peab ringkonnakohus põhjendatuks adv V. Murde poolt taotletud 115 eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 19 eurot ja 20 senti, vastuväite koostamise eest apellatsioonimenetluses. KrMS § 187 lg 1 alusel tuleb ka see menetluskulu jätta riigi kanda.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

-5-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.