Kohtulahend

vabandatud ei ole. T K kinnitas, et kohtuistungi ajaks ei ole talle keegi hagist mitte midagi hüvitanud. Kinnitas kohtuistungil hagi suurust 95 eurot ja 87 senti. Kohus uuris järgmisi dokumente: 07.08.2009.a kuritegu MK suhtes: - kannatanu MK ütlused (I kd lk 2-4, 7-9); - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, (I kd lk 10-12); - tunnistaja AR ütlused (I kd lk 13-14); - tunnistaja ALL ütlused (I kd lk 16-18); - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (I kd lk 19-21); - tunnistaja AJ ütlused (I kd lk 22-24); - tunnistaja KR ütlused (I kd lk 25-28); - tunnistaja MR ütlused (I kd lk 29-30); - asitõendi vaatlus protokoll (I kd lk 31-32); - tunnistaja TL ütlused (I kd lk 33-35); - süüdistatava Raido Jänes ütlused (I kd lk 39-42); - Harju Maakohtu 04.11.2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-8869 KarS § 214 lg 1 ja 120 järgi (I kd lk 117-118). 25.11.2009.a tulirelva ebaseaduslik käitlemine Raido Jänese poolt: - 30.11.2009 läbiotsimisprotokoll XXX (I I kd lk 79-85); - tulirelva ekspertiisiakt nr TB-239-09/4741 (I kd lk 87-90); - asitõendite vaatlusprotokoll (I kd lk 105-108); - tunnistaja MJ ́e ütlused (I kd lk 64-66); - tunnistaja VJ ütlused (I kd lk 67-69); - tunnistaja MK ütlused (I kd lk 91-92); - tunnistaja AK ütlused (I kd lk 101-102 ); - Põhja Prefektuuri lubadetalituse teatis (I kd lk 104); - süüdistatava Raido Jänese ütlused (I kd lk 72-75). T K suhtes toime pandud kuriteod: - kannatanu TK ütlused ja tema ülekuulamisel lisatud joonised (II kd lk 66-69, 70-71, 76-77, 8284); - asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll (II kd lk 33-53); - tunnistaja SD ütlused (II kd lk 27-31); - pandimaja Marek ja Olga OÜ leping nr 969 (II kd lk 91); - asitõendi (videosalvestise) vaatlusprotokoll ( II kd lk 55-65); - tunnistaja MP ütlused (II kd lk 103-105); - tunnistaja KK ütlused (II kd lk 98-102); - süüdistatava RJ ütlused (II kd lk 120-123); - Harju Maakohtu 20.09.2011 otsus kriminaalasjas nr 1-10-15935 (II kd lk 165 – 183). 27.03.2011.a toimepandud vargus: -kannatanu MBütlused (III kd lk 58-59); -sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (III kd lk 2-25); -asitõendi Ford Transit, reg nr XXX vaatlusprotokoll (III kd lk 41-57); -tunnistaja IB ütlused (III kd lk 26-28); -tunnistaja SJ ütlused (III kd lk 29-31); - tunnistaja NN’e ütlused (III kd lk 69-71); - süüdistatava Raido Jänese ütlused (III kd lk 64-65).

08.12.2011 kehaline väärkohtlemine: - kanntanu VJ ütlused (IV kd lk 1-4,16-17); - tunnistaja JP ütlused (IV kd lk 8-9); - kahtlustatava Raido Jänese ütlused (IV kd lk 10-11). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas avaldatud tõendeid kogumis leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegudes on täies mahus tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega.

Tunnistaja KR ütluste kohaselt näitas Raido suvemajas nuga, mis oli 50 cm pikk, 8 cm lai ja käepide umbes 20 cm pikk. Anett ütles, et tal on vaen Asso nimelise noormehe suhtes. Raido ütles Anettile, et ta noormehe sinna kutsuks, annab talle peksa. Anett helistaski. Kui Raido nende poole seljaga oli, nägi ta (K ), kuidas Raido midagi põue pani. Aimas, et see võis nuga olla. Ei hakanud küsima, sest Raido muutub alkoholijoobes olles agressiivseks. Tja Raido liikusid auto poole. Raido rääkis midagi juhipoolse ukse juures, avas järsku ukse, kohesel tõmbas põues välja pika noa ja pani selle juhile kõripiirkonda. Kõri vastu ta noateraga ei läinud. Tseisis kogu aeg ühe koha peal. Juht vajutas gaasi, tagurdas otse kraavi ja puusse. Tagurdamise tulemusena sai Raido juhipoolse uksega löögi kehapiirkonda, T sai löögi küljepeegliga. Mõlemad kukkusid maha. Auto lahkus. Tunnistaja MR ütluste kohaselt oli suvilas tööriistade hulgas üks suur nuga, mis enne reisile minekut asus magamistoas olevas tööriistakastis. 26.10.2009 avastas, et nuga on samas kohas. Tunnistaja TL ütluste kohaselt oli juba alkoholi tarvitanud, ei mäleta enam kõike täpselt. Raido näitas neile nuga, mille tera oli umbes 50 cm pikk, laius 7-8 cm, käepide umbes 15-20 cm pikk. Netu leppis mingil hetkel mingite noormeestega kokku, et need ka suvilasse tulevad. Raido kõndis juhipoolse ukseni, aken oli avatud, haaras noa, mida oli majas eelnevalt näidanud, pistis juhipoolsest aknast sisse. Samal ajal avas juhipoolse ukse. Sõiduato tagurdas teelt välja vastu puud. Raido sai autoukselt löögi kehapiirkonda, kukkus. Tema seisis 2-3 meetrit eemal, ei kukkunud. Autos oli 2 isikut, keda ta ei tea. Tunnistajate J , R , L ütluste kohaselt võttis R.Jänes noa kaasa juba auto juurde minnes eesmärgiga noormehi hirmutada. Kõik eeltoodud kannatanu ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et R.Jänes pani autos olnud juhile noa kõri piirkonda. Tunnistajate L , R , R ja kannatanu K ütlused kinnitavad, et R.Jänes tõmbas ka autoukse järsku lahti. Kannatanu K ja tunnistaja R ütluste kohaselt käskis Jänes M autost välja tulla. Ka R.Jänes ise kinnitas, et ähvardas juhikohal olnud noormeest noaga ja käskis tal autost välja tulla. Ühegi tunnistaja ütlused ei kinnita R.Jänese väidet, et üks tüdruk soovis kannatanule peksa anda. Seega on R.Jänese sellekohane väide paljasõnaline. Nagu nähtub tunnistaja R ütlustest muutub R.Jänes purjus olles agressiivseks, mistõttu on usutav tunnistajate kokkulangevatest ütlustest nähtuv asjaolu, et R.Jänes võttis noa sihilikult kaasa kannatanu ja R hirmutamiseks. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on noa käepide 20 cm pikkune ning noatera on 40 cm pikkune ning noatera laius on käepideme juurest 4,5 cm ning seejärel kõige laiemast kohast 6 cm. Peale seda noatera kitseneb 4,5 cm-ni ja sealt edasi 2 cm ning otsast on tera 3 mm laiune. Seega kasutas R. Jänes kannatanu hirmutamiseks väga suurt nuga ja tegemist ei ole väikese taskunoa või lauanoaga. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta reaalselt ohtu enda elule. Arvestades noa suurust ja, et nuga pandi kannatanule kõripiirkonda, on usutav, et kannatanu tõepoolest tundis ohtu enda elule ja kartis endale tervisekahjustuste tekitamist. On eluliselt usutav, et omades sellist suurt nuga kõri peale olukorras, kus kästakse veel autost välja tulla, tunneb igaüks hirmu oma elu ja tervise pärast. Ka kannatanu järgnev käitumine – sõitis lahtise autouksega tagurpidi sündmuskohalt minema vastu puud ja kraavi nii et auto sai kahjustada, kinnitab, et kannatanu tõepooles tundis hirmu oma elu pärast ja põgenes sündmuskohalt mõtlemata muule, kui sellele, kuidas saaks R.Jänesest eemale. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et R.Jänes hoidis nuga M.K kõri piirkonnas, ähvardas teda ja käskis autost välja tulla. Samuti on leidnud tõendamist, et M.K kartis, et R.Jänes viib ähvarduse tekitada tervisekahjustusi ka täide. R.Jänese objektiivsest käitumisest - ta võttis teadlikult kaasa noa, et autoga tulnud noormehi hirmutada ja ta pani suure noa kannatanule lausa kõri peale - nähtub, et ta tegutses eesmärgiga noormehi hirmutada, mistõttu on kuritegu toime pandud kavatsetult. Raido Jänese käitumine selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 120 järgi kui tervisekahjustusega tekitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

tema ütluste kohaselt V mainis, et tal on relv, käib sellega Viimsi lasketiirus laskmas. Kolimise käigus nägi teiste asjade vahele peidetuna relva Makarov 9 mm. V keelas relva puudutada. Ühel hommikul, kui V oli juba lahkunud, nägi magamistoas ülemisel riiulil rätikute all V relva, võttis selle kaasa. Teadis, et padrunid on V käes. Läks relvaga Kopli tänavale Kopli Ametikooli. Koolist väljudes kohtas Veiko O , kellega koos olid veel 2 noormeest. Ajasid juttu, näitas vöö peal olevat kabuuri, milles oli relv. Relva välja ei võtnud. Sõitis trolliga Akadeemia teele, pani relva kappi tagasi. Helistas politseinik Mišale, kes tuli tema juurde, aitas relva ära puhastada. Õhtul rääkis sellest Varjele. V asetas relva voodi sisse. Tunnistaja Maire Jõenurm ́e ütluste kohaselt tuli R.Jänes 25.11.2009 kooli. Teretas teda ja läks II korrusele. Mingi aja pärast tuli Raido alla, hakkasid rääkima. Vestluse käigus nihutas Raido enda parempoolset jope hõlma kõrvale, et ta näeks tema puusal olevat eset. Märkas, et see oli kabuur, mis oli püksirihma peal. Kabuuris oli mingi ese, mille ülemine osa paistis välja. Meenutas käsitulirelva käepidet. Ei tea, kas oli pärisrelv või mitte. Tunnistaja V Jänes ütluste kohaselt elab XXX korteris, kus elab ka RL. Relvaloa vormistas 2001.a. Tema nimele registreeritud tulirelv Makarov. Pärnust ostis relva, millega kaasas oli üks salv, kabuur. Kabuur on nahast ja musta värvi, saab vöö peal kanda. Samuti on korteris kapis üks karp laskemoona. RL oli kursis, et tal on relv olemas. R puhastas ta relva. Raido pani relva kokku tagasi. Tema asetas selle magamistoas asuva voodi sisse, R nägi seda. Tema Raido kätte enda relva andnud pole. Tunnistaja MK ütluste kohaselt kohtus novembrikuus RL tema elukohas aadressil XXX Tallinnas. RL näitas talle relva. Võttis relva lahti ja veendus, et tegemist on lahingurelvaga. Raido ütles, et relv on tema elukaaslase oma, kellel on ka kehtiv relvaluba. Ütles Raidole, et kuna tal kehtiv relvaluba puudub, siis ei tohi ta vastavalt seadusele relva üldse puutuda, et see tuleb tagasi panna. Tunnistaja AK ütluste kohaselt 2009 novembrikuus käis RL koolis, ajasid juttu. Raido dressipluusi hõlmad olid lahti, märkas tal vöö peal kabuuri, mille sees oli relv. Küsis selle kohta Raido käest ja tema vastas, et tal on väike abimees kaasas. Relva Raido kabuurist välja ei võtnud.Seejärel tuli nende juurde noormees, kellega Raido koolist lahkus. Kust Raido relva sai, ta ei rääkinud. Põhja Prefektuuri lubadetalituse teatis, mille kohaselt RL ik XXX ei ole relvaomanikuna registrisse kantud, kinnitab, et R.L ei olnud relvaluba, mis tähendab, et tal puudus seadusest tulenev õigus relva käitlemiseks. 27.11.2009 Läbiotsimisprotokolli kohaselt andis RL vabatahtlikult välja relva MAKAROV koos salve ja 8 padruniga, mis asus XXX asuvas korteris magamistoas voodi sees. Elutoas asuvast pruuni värvi sektsioonkappi ülemiselt riiulilt rohelist värvi karbist võeti 44 padrunit. Ära võetud relvaluba RL047669 V Jänes nimele kehtivusega kuni 23.03.2010.a. Tulirelva ekspertiisiakt nr TB-239-09/4741 kohaselt, kuulub poolautomaatne püstol PM kal 9mm tulirelvade hulka. Relv on laskekõlbulik. Esitatud 52 püstolipadrunit kal 9x18 mm kuuluvad laskemoona hulka on laskekõlbulikud. Püstolipadrunid kal 9x18 mm on ette nähtud laskmiseks püstolitest PM, APS, PA-63, P-64, R-61, RK-59, IZ-70 ja püstolkuulipildujatest P-63, PP-90, PP-91 jms. 12.02.2010 asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt on püstoli pikkus 160 mm, kõrgus 125mm, relvaraua pikkus 93 mm. Püstoli raami vasakul küljel on relvanumber 5464, relva valmistamise aasta tähis „91" ja Iževski relvatehase märgis. Kelgu vasakul küljel samuti relvanumber 5464. Padrunite pikkus 24,8 mm, põhjaosa läbimõõt 10.0 mm, Padrunite põhjadel markeerimistähised: 50-1 padrunil „S & B 9mm M", kahel padrunil „04 78". Kabuur nahast ja musta värvi, mõlemas otsas väikesed avad vööl kandmiseks. Relvaluba on helerohelist värvi mõõtmetega 8,3x5,3 cm. Relvaluba kiletatud kaante vahel. Üleval vasakul nurgas kiri: nr. XXX, Paremas nurgas POLITSEIAMET ja selle all RELVALUBA. Vasakult ülevalt alla tulevas kirjad: J P.J XXX, Tallinn Harjumaa, Väljaandja: Põhja Politseiprefektuur. Relvaloa väljaandmise kuupäeva 23.03.2005. Kehtiv kuni 23.03.2010. Relvaloa keskel sinist värvi tempel, kirjadega Põhja Politseiprefektuur, lubadetalitus. Relvaloa

paremal pool musta värvi juustega naisterahva foto. Relvaloa pöördel kirjad. C* Makarov * 9 mm Makarov * 5464. Tunnistaja V.J ja M.K ning süüdistatava R.Jänese kokkulangevad ütlused kinnitavad, et V.J oli relvaluba ja ta hoidis kodus püstolit Makarov. Neid ütlusi kinnitavad ka asitõendi vaatlusprotokoll, läbiotsimisprotokoll ja ekspertiisiakt, mille kohaselt on Makarov poolautomaatne püstol, mis kuulub tulirelvade hulka . Seega oli R.Jänesel reaalselt võimalus Makarov püstolit ja padruneid käidelda. R.Jänese enda ning tunnistajate K , J kokkulangevate ütluste kohaselt oli 25.11.2009 R.Jänesel Kopli Ametikoolis käies relv kaasas. Seega on tõendatud, et R.Jänes valdas ja kandis 25.11.2009 ebaseaduslikult tulirelva. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine muu hulgas relvade ja laskemoona valdamine ja kandmine. Relvaseaduse § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Seega ilma loata puudus R.Jänesel õigus käidelda (vallata ja kanda) tulirelva Makarov. Kuna Raido Jänes ise teadlikult valdas ja kandis relva ning käis relvaga Kopli Ametikoolis ning ta oli teadlik, et tegemist on tulirelvaga, siis pani ta kuriteo toime pandud kavatsetult. R.Jänese tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 418 lg 1 järgi kui tulirelva ebaseadusliku käitlemine.

talle pudeli. R ja T järgnesid sellele mehele. R ütles talle, et ta kaasa läheks nendega, et neil on mehega rääkida vaja. Arvas, et neil mehega mingi probleem. Tema koos Kallega järgnesid neile viimastena. Parklasse jõudes märkas, et mehe juures olid R ja T . Keegi hõikas neile, et kaamerat pole. Jäi eemale seisma. Kas T või R ütles sellele mehele, et midagi sõrmede mahalõikamisest. Sai aru, et meest hakatakse röövima, läks suitsuruumi tagasi. Keegi tuli veel temaga tagasi, keegi kes samuti eemal seisis. Noaga ähvardamisest ei tea ta midagi. Kalle oli ka temaga suitsuruumis. Hiljem nägi, kuidas R ja T läksid liftiga alla, T lehvitas, sõrmus käes. Pärast kuulis, et sõrmus viidi pandimajja, saadi 400 krooni. Kannatanu ja tunnistaja P ütlusi kannatanult sõrmuse ära võtmise kohta kinnitavad ka tunnistaja Kalle Käär ütlused, mille kohaselt oli veebruari lõpus Viru keskuses suitsunurgas koos B.U, JT i, RL ja veel keegi, kelle nime ta ei mäleta. Sinna ruumi tuli üks tundmatu meesterahvas. J hakkas temaga vestlema, nägi temal sõrmuseid. Mees lahkus ruumist, Jütles Markile, et läheksid võtaksid sõrmused ära, M nõustus. Tema Raidoga läks neile järgi. Nägid, et mingi tõukamine toimus. M ja J läksid meesterahva juurde, M hüüdis et talle noa viskaks, tegi seda. Mka ähvardas, lõugas, et lõikab sõrme ära. Said sõrmuse kätte, nemad Raidoga lahkusid. T ikka ähvardas ja hoidis nuga käes. Nuga kuulus Markile. Tema nuga kohe kindlasti Marki kätte ei visanud, ei tea, kuidas Marki nuga T i kätte sattus. Kuulis, kuidas Jütles mehele, et andku sõrmus, muidu lõikab sõrme otsast. Mees andis Jurile kullast sõrmuse. Hiljem kuulis, et Mja Jandsid sõrmuse pandimajja, said 400 krooni. Videosalvestus kinnitab kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Salvestus kinnitab, et T.K sisenes ruumi, kus istusid R.Jänes jt. Kannatanule anti tühi pudel ja kannatanu vestles ühega noormeestest näidates noormehele ka oma paremas käes midagi. Salvestus kinnitab ka seda, et pärast vestlust kannatanuga rääkis T teiste noormeestega s.h R.Jänesega. Peale kannatanu väljumist ruumist järgnesid 4 noormeest talle ja nende käitumisest on näha, et kannatanule järgneti eelneval kokkuleppel. Seega kinnitab videosalvestus B.U ja Kääri ütlusi, mille kohaselt T ütles, et läheksid ja võtaksid sõrmuse ära ning kõik neli noormeest järgnesid kannatanule ühise eesmärgiga võtta kannatanult ära sõrmus. B.U ütlustest nähtub ka, et valiti selline koht, kus polnud turvakaamerat. Kannatanu ütlusi, et teda ähvardati sõrmuse äravõtmisel noaga, kinnitavad ka tunnistajate B.U ja Käär ütlused. Kannatanu ütlused kinnitavad R. Jänese ütlusi, mille kohaselt Jänes oli sõrmuse väljavõtmise ajal koos Kääriga ukse juures. Nii Kääri kui Jänese kokkulangevad ütlused kinnitavad, et sõrmuse ära võtmise ajal viskas Käär Markile noa. Eeltoodud asjaolud kinnitavad kannatanu ütlusi, et kannatanult sõrmust ära võttes ähvardati teda noaga ja vägivalla kasutamisega, mistõttu kannatanu ähvarduse mõju all võttis ise sõrmuse sõrmest ja andis T i kätte. B.U, Kääri ja Jänese ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi ka selles osas, et sõrmuse röövimises osalesid 4 noormeest, kellest 2 olid vahetult kannatanu juures ja 2 seisid ukse juures. Kuna kannatanu andis sõrmuse ise ära üksnes ähvarduse tõttu ja enne kui tema suhtes kasutati väigivalda, piirduti sõrmus kättesaamiseks üksnes psüühilise vägivallaga. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Antud juhul ei ole oluline, kas T ähvardust ka reaalselt täide viia kavatses. Oluline on, et kannatanu T.K pidas seda reaalseks (seda, et kannatanu ähvardust reaalseks pidas, kinnitab tema poolt sõrmuse loovutamine). R.Jänes kindlustas oma kohalolekuga ukse juures (blokeerides sellega ka kannatanu võimaluse ruumist lahkuda) T i ähvarduste paika pidavust, aktiviseerides kannatanu hirmu ja tagades kuriteo lõpule viimise. Kannatanu oli üksi, kuid süüdistatavaid oli neli ja lisaks oli neil nuga. On ilmne, et neljakesi kannatanu läheduses seistes arvestasid kõik s.h ka R.Jänes sellega, et kannatanu neid kardab ja loovutab sõrmuse. Seega on leidnud tõendamist, et T.Kallaselt saadi sõrmus psüühilise vägivalla mõjul ja oma kohalolekuga võimendas R.Jänes kannatanu hirmutunnet, sel ajal kui T ähvardas kannatanut füüsilise vägivalla ja noaga. Järgnedes sõrmuse ära võtmise eesmärgil kokkuleppel teistega kannatanule ja võimendades oma kohaolekuga teadlikult kannatanu hirmutunnet pani R.Jänes röövimisele kaasaaitamise toime kavatsetult.

Harju Maakohtu 20.09.2011 otsusega kriminaalasjas 1-10-15935 on M.Palvovski, K.Käär ja J.T selles kuriteos ka süüdi mõistetud. Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsus kinnitab, et R.Jänese puhul on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud väljapressimise. R.Jänese tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2p 4,8 – 22 lg 3 järgi kui kaasaaitamine võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga relvaga ähvardades ja isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise.

oli sama seltskonna poolt kasutusel nuga, püstoli toomise loo välja mõelnud. Kuna kannatanu seekord ei andnud ähvarduse tulemusena kohe sõrmust, sest on usutav, et kannatanu ei arvanud, et rahvarohkes kohas vägivalda kohe kasutama hakatakse, hakkas R.Jänes nõudma hiljem raha toomist, mistõttu kasvas algselt planeeritud röövimine üle väljapressimiseks. Arvetades asjaolu, et paar päeva varem oli kannatanu ähvardamisel kasutatud ka reaalselt nuga, oli kannatanul reaalne alus ähvardust tõsiselt võtta. Väljapressimine loetakse lõpule viiduks juba varalise kasu nõude esitamisega, kui sellega kaasnes vägivald. Sisult võib vägivald olla kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Videosalvestus kinnitab, et R.Jänes kannatanu suhtes reaalselt füüsilist vägivalda ei kasutanud. Ähvardades kannatanul konte murda ja püstolist maha lasta ehks siis ähvardades surma ja tervisekahjustuse tekitamisega, kasutas R.Jänes kannatanu suhtes psüühilist vägivalda. Seega oli kannatanu suhtes vägivalla kasutamisega ähvardamise ja raha nõudmisega väljapressimine R.Jänese poolt juba lõpule viidud. Kuna R.Jänesel oli eesmärgiks saada ähvarduse ( psüühilise vägivalla) abil kannatanult raha (algselt küll oli eesmärgiks saada raha läbi teise sõrmuse müügi), siis on kuritegu tema poolt toime pandud kavatsetult. Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsus kinnitab, et R.Jänese puhul on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud väljapressimise. Raido Jänese tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 214 lg 2p 1 järgi kui varalise kasu üleandmise nõudmine psüühilise vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise.

Sõidukiga sõideti Märjamaale Sauna tn 1A. Kaasa sõitis kasutaja Raido Jänes, juht Priit Langi. Märjamaa vallas, Valgu külas, Kuivatijõe kinnistul asunud kuivati vasakpoolses osas sõidutee poolt sissepääsuuks on seestpoolt põõnaga suletud. Vasakpoolne ukseosa hingedelt maas. Aken uksest vasakul on katki. Ukse ees maas lumel on näha sõiduki jalatsijäljed ja rehvijäljed, muster. Sõiduki jäljed viivad ümber vasakpoolse hoone osa maja taha. Ümber nurga minnes pääseb hoone tagumise sissepääsu juurde, mis on vaba. Ruumis seinte ääres on metallist sõlmed ja detailid. Ruumist vasakule minnes pääseb teise ruumi millel on otsauks, mis on seestpoolt põõnaga suletud ning samast ruumist vasakule minnes viib uks viljahoidlasse. Ukse pooled on kokku lükatud kuid lukustamata. Sissepääsu juurest paremale minnes pääseb järgmisesse ruumi ( Ruumis on metallist sõlmed ja detailid. Hoone aken on katki. Kuivatihoone parempoolses osas asub väline sissepääs viljahoidlasse. Parempoolse ukse poole sees on väiksem sissepääsuuks, mis on suletav ripplukuga. Ukse ripplukutus on rippuvas asendis, aasa osa on eemaldatud. Kaks uksepoolt on seestpoolt suletavad põõnaga. Põõn on seina najal püsti. Uksest vasakule seina ääres on metallist sõlmed ja detailid. Uksest paremale jäävad seina äärde metallist detailid Hoidla vasakpoolse osa lõpus on uks, mille ees on metallist sõlmed ja detailid. Viljahoidla parempoolses osas asuvad seina ääres metallist sõlmed ja detailid. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi varguse toimumise kohta asitõendi Ford Transit, reg nr XXX vaatlusprotokoll, mille kohaselt auto pargib Märjamaal Sauna 1A territooriumil. Puldist avatakse sõiduki uksed. Kahe istme vahel põrandal sõrgkang. Koos V Jänesega sõidetud (tema loal) bussiga Valgu külasse Meelis Burmeistri kuivati viljahoidlasse. Sõiduki juht Priit Langi. Meelis Burmeistri töötajad tõstsid koormas olnud metalli bussist välja. Bussi kaubaruumi seintel, põrandal, astmelaual näha kraapimise, hõõrdumise jälgi. Bussi kaubaruumi põrand on osaliselt kaetud viljaterade, aganatega jm. Kannatanu ütlusi varguse toimumise kohta kinnitavad ka tunnistaja Ivar Burmeisteri ütlused, mille kohaselt nägi, kuidas kollane buss sõitis tema isale kuuluva hoone juurest. Läks vaatama, kellega tegu. Takistas kaubabussi liikumist Suhtles bussis istuva kahe noormehega. Mehed tundusid kahtlased, kahtlustas vargust ja tõmbas bussi tagumise ukse lahti, sest mehed keeldusid näitamast, mis seal on. Avastas sealt isa kuivatist võetud metalldetaile, kong oli neid täis. Selle peale sõitis buss ära, kuid tema järgnes autoga bussile kuni buss oli sõitnud ummikteele. Koos politseiga läksid kaubiku juurde, üks meestest oli lahkunud. Hakati lahkunud meest otsima. Kannatanu ja tunnistaja I. Burmeisteri ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Sille Jüriado ütlused, mille kohaselt 27.03.2011 kella 18:30 paiku Märjamaa vallas Valgu külas sõitis koos Ivar Burmeisteriga, kui märkasid kollast mikrobussi reg nr 640 MKB, hakkas kuivati eest välja tulema. Ivar läks kaubiku juurde, tahtis näha, mis kaubikus on. Avas küljeukse, nägi isale kuuluvat vanarauda. Juht higistas kohutavalt. Kaubik põgenes, hakkasid selle järgi sõitma, helistasid politseisse ja Ivari isale. Kaubik sõitis kellegi hoovi. Kaubiku juht põgenes, politsei viis teise mehe endaga kaasa. Tunnistaja Nils Nugis’e ütlused, mille kohaselt Valgus Toivo teeotsas tekkis Raidol mõte vaadata vanasse kuivatisse, kas seal vanarauda ei ole. Temal tekkis kahtlus, et see hoone kuulub kellelegi, aga Raidot ta takistada ei saanud. Kaubikusse ladusid mootori kestasid, metallpulgad, roostes erinevaid esemeid. Hakkasid ära sõitma, nad peatati sõiduautoga noormehe poolt. Kahtluse hajutamiseks küsis Raido midagi saekaatri kohta. Noormees tahtis kaubikusse vaadata, nägi metalli ja helistas isale, Sõitis Toivo hoovi, seletasid Toivole kõik ära, Toivo käskis hoovist minema sõita. Jooksis metsa, peeti õhtul politsei poolt kinni. Raido peeti kinni sealsamas. Eeltoodud süüdistatava R.Jänes tunnistajate Nugis, Burmeister ja Jüriado ning kannatanu Burmeister kokkulangevad ütlused kinnitavad, et N.Nugis ja R.Jänes võtsid Burmeisterile kuuluvast kuivatist metallist esemeid ja laadisid need kaubikusse. Kuna kaubik saadi hiljem koos esemetega kätte, tagastati kannatanule kõik varastatud esemed. R.Jänese ütlused, et tema pidas seda mahajäetud kohaks ja ei varastanud neid asju on ümber lükatud teiste tõenditega eelkõige R.Jänese enda käitumisega. Kohus leiab, et Jänese sellised ütlused on ennastõigustavad ja antud soovist vabaneda vastutusest. Juhul kui ta tõepoolest oleks arvanud, et tegemist on mahajäetud kohaga, ei oleks ta sündmuskohalt põgenenud kui kannatanu poeg avastas, et tegemist on nende asjadega. Eksituse korral oleks saanud asjad kohe tagastada ja

puudunuks vajadus kiiresti ära sõita. Et R.Jänes sai aru, et kuivatist metalli võttes paneb ta toime varguse kinnitavad ka N.Nugise ütlused, mille kohaselt tekkis kahtlus, et kuivati kuulub kellelegi, kuid Raidot ei saanud takistada. Samuti nähtub N.Nugise ütlustest, et R.Jänes küsis ligi tulnud inimestelt kahtlustuse hajutamiseks saekaatri kohta. Juhul kui R.Jänes oleks ise olnud kindel, et ta ei ole toime pannud mitte midagi seadusevastast, puudunuks tal vajadus ka teha nägu nagu otsiks ta saekaatrit. Raido Jänese objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis võõrast hoonest metalli ja kui see avastati sõideti autoga kiiresti ära - nähtub, et ta sai aru, et ta varastab ja seega tegutses varguse eesmärgil. Jänes ja Ngis sõitsid kaubikuga sündmuskohalt minema ja neil oli reaalselt võimalus ka juba esemeid kasutama hakata enne kui Jänes kaubikuga kinni peeti, seega sooritas R.Jänes lõpule viidud kuriteo, mis on toime pandud kavatsetult. Kuna esemed võeti hoonest, millesse sisenemiseks puudus luba, pandi vargus toime sissetungimisega. Karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest (I kd lk 114-118) nähtub, et R.Jänes on varem karistatud väljapressimise eest ja menetlusesemeks olevas kriminaalasjas on ta enne varguse toimepanemist toime pannud ka röövimise ja väljapressimise, mistõttu tuleb tema tegevus ühes varguse episoodis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2p 4,7,8 järgi kui isikute grupis, sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise.

Eeltoodud kannatanu ja tunnistaja kokkulangevatest ütlustest nähtub, et R.Jänes lõi VJ mitu korda keha piirkonda ning lõi teda püksirihmaga ja kägistas rihma ja kätega kaelast, raputas ja lükkas teda ning R.Jänese selline tegevus põhjustas V.J füüsilist valu. Asjaolu, et VJ kutsus kohale ka politsei kinnitab, et R.Jänese füüsiline rünnak oli eriti intensiivne ning kannatanu kartis oma tervise pärast. Arvestades rünnaku iseloomu on eluliselt usutav, et VJ tundis sellise peksmise käigus valu. Kohus asub seisukohale, et Raido Jänese käitumises ei esinenud õigusvastasust välistav asjaolu nõusoleva võõrkahjustuse näol. Kannatanu ei ole ei oma konkludentsete tegudega ega selgelt väljendatud seisukohaga aktsepteerinud enda võimalikku kehalist väärkohtlemist KarS § 121 mõttes. Lüües kannatanut käega keha piirkonda ja püksirihmaga vastu jalgu ning kägistades teda kaelast, sai R.Jänes aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. KarS § 121 kehtestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Raido Jänes tekitas VJ peksmise ja kägistamise käigus füüsilist valu ning põhjustas talle tervisekahjustusi. Seega täitis Raido Jänes kannatanut käe ja rihmaga lüües ning kägistades KarS § 121 süüteokoosseisu. T K on esitanud tsiviilhagi summas 95.87 eurot. Süüdistatav tsiviilhagi suurusele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava R.Jänes kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt R.Jäneselt tsiviilhagi 95.87 euro ulatuses välja mõista kannatanu T K kasuks. Harju Maakohtu 20.09.2011 otsusega kriminaalasjas on sama summa väljamõistetud solidaarselt ka J.T , K.K , M.P . Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Raido Jänese karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks süü osalist omaksvõttu ja kahetsust, mis näitab, et isik on vähemalt osadele juhtudele saanud aru tema poolt toimepandud kuritegude keelatusest. R.Jänes on sooritanud 6 kuritegu, millest neli on seotud kas vägivalla kasutamise või vägivallaga ähvardamisega, kusjuures 5 kuritegu on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal. Süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud, olles vägivallaga seotud kuritegude eest karistatud 04.11.2009 vangistusega, millest teda tingimisi vabastati, jätkas ta kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks pannes uued kuriteod toime juba vähem kui kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest. Uue kuriteo toimepanemisega rikkus ta katseaja tingimusi. Samuti olles teadlik, et tema suhtes on kohtumenetluses kriminaalasi, pani ta 08.12.2011 toime uue isikuvastase kuriteo, mis näitab, et isik ei ole varasematest karistustest õppinud ja on ühiskonnale ohtlik, mistõttu ta ei ole kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö jaoks sobiv isik. Õige ei ole R.Jänese väide, et ta läks rumalusest teistega kaasa, sest 3 kuritegu pani ta toime ainuisikuliselt ja väljapressimise puhul oli just tema täideviija. Arvestades kõike eeltoodut s.h, et väljapressimise ja röövimise käigus kasutati vaimset vägivalda, tuleb kohtu arvates R.Jänest karistada reaalse vangistusega sanktsiooni alammääras.

Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjatele tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitistest, sundrahast, tunnistaja sõidukuludest. Sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt antud asjas (I astme kuriteos süüdimõistmisel) 2,5 kuupalga alammäära, s.o. 725 eurot. Kaitsjatasudena kuuluvad väljamõistmisele nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses kaitsja osalemine. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et süüdistatava majanduslik olukord on raske, ta ei tööta ja on abikaasa ülalpidamisel ning menetluskulude hüvitamine täis mahus käiks talle üle jõu. Raido Jänesel püsiv töökoht puudub, muid sissetulekuid pole. Sellest tulenevalt jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud osaliselt kaitsetasu osas ja tunnistaja sõidukulude osas riigi kanda. KarS § 83 lg 3p 1 kohaselt võib kohus erandina konfiskeerida tahtliku süüteo toiempanemise vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. VJ ütlustest nähtub, et ta ei hoidnud relva selleks ettenähtud tingimustel. Relv oli pandud voodi sisse ja R.Jänes teadis seda. Samuti nähtub et ta oli lasknud R.Jänesel, kellel puudus relvaluba, relva puhastada. Relvaseaduse § 45 lg 2 kohaselt tuleb relva ja laskemoona hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu. § 46 lg 3 kohaselt peab tulirelva hoidmiseks olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapp ( ). Seega rikkus VJRaido Jänese nähes relva voodi sisse peites relvaseadusest tulenevaid tulirelva hoidmise nõudeid ning VJ käitumisest nähtub, et ta suhtus relva hoidmise kohustusse kergemeelselt, mistõttu oli relvaloata R.Jänesel võmalus relvaga tänaval kõndida. Kui VJoleks järginud relvahoidmise nõudeid, puudunuks R.Jänesel võimalus kuritegu sooritada. Sellest tulenevalt konfiskeerib kohus VJ kuuluva püstoli Makarov koos padrunisalve, kabuuri ja padrunitega. KrMS § 179 lg 1p 1 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 725 eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu riigituludesse. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Raido Jänes enne Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsust toimepandud kuriteos KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 10 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Raido Jänes KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust. Süüdi tunnistada Raido Jänes KarS § 199 lg 2p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust. Süüdi tunnistada Raido Jänes KarS § 200 lg 2p 4,8 – 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks kolm aastat vangistust. Süüdi tunnistada Raido Jänes KarS § 214 lg 2p1 järgi ja mõista karistuseks neli aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Raido Jänes KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus neli aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks aasta ja kaheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 04.11.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat ja 6 kuu vangistust KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka kinnipidamiseaeg 22.10.2009-23.10.2009, 30.11.2009, 27.03.2011-29.03.2011, 09.12.2011 s.o 7 päeva. Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on 3 aasta 5 kuud ja 23 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse aja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Välja mõista Raido Jäneselt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel koopiakulud 21.16 eurot, kaitsjatasu 200 eurot ja ekspertiisikulud 62.63 eurot riigituludesse. Sundraha, koopiakulud, ekspertiisikulud ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud (osa kaitsetasu, tunnistajate sõidukulud) riigi kanda. Asitõendid CD plaadid jätta kriminaalasja juurde Nuga hävitada KarS § 83 lg 3p1 alusel konfiskeerida ja hävitada püstol ja padrunid, padrunisalv, kabuur Relvaluba anda VJ. Välja mõista Raido Jäneselt T K (arvelduskonto nr XXXXXXX omanik M H K) kasuks 95.87 eurot (summa on väljamõistetud solidaarselt ka J.T , K.Käärilt, B.U-lt Harju Maakohtu 20.09.2011 otsusega kriminaalasjas 1-10-15935) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 07.septembril 2012 Kohtunik Liina Pohlak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.