Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-9787

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. juuni 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andrei Sokologorski määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Sokologorski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A. Sokologorski tunnistati Harju Maakohtu 28.11.2007 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust Karistuse kandmise algus on 07.02.2007 ja lõpp 07.08.2015. Viru Maakohtu 20.06.2012. a määrusega jäeti A. Sokologorski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, osundades käesoleva asja materjalidele, leidis, et A. Sokologorskit on kriminaalkorras karistatud neli korda, vangistuses viibib ta teist korda. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav on teistkordselt pannud toime samaliigilise I astme raske rahvatervisevastase kuriteo. Maakohus viitas A. Sokologorskile viimasel korral määratud karistustele 8 aastat 6 kuud, millest on kanda jäänud vangistust üle 3 aasta. Maakohus leidis, et käesoleval ajal ja antud

kinnipeetava puhul ei ole põhjendatud, et kinnipeetav kannaks ära vaid viis aastat talle mõistetud tunduvalt pikemast vangistusest. Maakohus tunnustas kinnipeetavat vangistuses läbitud sotsiaalprogrammide ja tegevuste eest ja soovitas neid jätkata, kuid leidis samas, et käesoleval ajal on kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ennatlik ja ei ole põhjendatud. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, sealhulgas samaliigilisi ja raskeid rahvatervisevastaseid kuritegusid, peab arvestama sellega, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning ühiskonna õiglustunne saaks riivatud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Sokologorski taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on tal vangistusest kantud 5 aastat ja 1 kuu ning kanda veel 3 aastat ja 1 kuu. Kuna üle poole vangistusest on kantud, leiab A. Sokologroski, et oleks igati mõistlik ta vabastada, et oleks võimalik teostada kontrolli tema käitumise üle ning kriminaalhoolduse erinevate programmide näol aidata tal saada täieõiguslikuks ühiskonna liikmeks. A. Sokologorski märgib, et kriminaalhooldus aitaks tagada ühiskonna kindlustunde, et isik on asunud õiguskuulekale teele ja kontrollnõuete rikkumise korral ta tagasi karistust kandma saata. Määruskaebuses leitakse, et maakohtu määrus on põhjendamatu ja kontrollimatu, kuna ei ole üheselt mõistetav, milliseid asjaolusid kaaluti ja arvestati. A. Sokologorski viitab määruses märgitud positiivsele iseloomustusele ja leiab, et see kõik koostoimes viitab sellele, et ta on teinud vajalikud ja õiged järeldused edaspidiseks eluks ning mõistnud, et tema eluolu ja käitumine olid väärad. Määruskaebuses sedastatakse, et allutamine käitumiskontrollile aitaks tagada positiivse tulemuse ning aitaks tulevikus elada õiguskuulekat elu. Ka kriminaalhooldaja iseloomustuse kohaselt on A. Sokologorski lähedaste tuttavate näol tegemist tavaliste, töötavate isikutega. A. Sokologorskile jääb mõistmatuks, miks peab kohus põhjendamatuks vabastada ta põhusel, et kinnipeetav on ära kandnud vaid 5 aastat talle mõistetud vangistusest. A. Sokologorski leiab, et faktidele ja toimikus leiduvatele materjalidele ei tugine ka määruse väide, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamise on seadusandja ette näinud ja seega on selline rahva tahe. Seega on kohtuniku lakooniline märge ebakohane, kui kõik asjaolud näitavad, et A. Sokologorski on suuteline elama õiguskuulekalt. Kohus pidanuks määruses kirjutama, mida tuleb isikul teha või millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et ennetähtaegselt vabaneda. Määruskaebuses leitakse, et maakohus ei ole arvestanud Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-91-06, mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Riigikohtu praktika koostoimes sellega, et isikul on kindel elukoht, toetav sotsiaalvõrgustik ja garanteeritud töökoht, näitavad ilmekalt, et on olemas alus ja põhjus vabastada isik ennetähtaegselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused