lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-7543/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.08.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-7543/2
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
13.08.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
914
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-7543

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 19. juuli 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kermo Abrami (Abram) taotlus riigi õigusabi saamiseks

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 1 ja riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 ringkonnakohus määras: jätta Kermo Abrami taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 19. juuli 2012 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.04.07.2012 saabus Viru Ringkonnaprokuratuuri Jõhvi osakonda Viru Vangla kinnipeetava K. Abrami pöördumine, milles ta palub algatada kriminaalmenetlus Viru Vangla valvurite L.K. ja A.P. suhtes, kuna nad on teda avalikult solvanud ja tekitanud K. Abramis häbitunde teiste kinnipeetavate ees. K. Abrami pöördumisest nähtub, et 11.06.2012 kohaldati Viru Vangla direktori asetäitja K. K. käskkirjaga nr 6.-1/391-KP tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumisvabaduse piiramist ja kehakultuuriga tegelemise piiramist, tagasiulatuvalt alates 08.06.2012. Käskkirjas on põhjendusteks eelnimetatud piirangute kohaldamiseks valvurite L.K. ja A.P. ettekanded K. Abrami käitumise kohta 07.06.2012 Viru Vangla S9 hoones S17. K. Abram selgitab oma pöördumises prokuratuurile, et nimetatud ettekannetes toodud väited rikkumiste kohta on laim ja solvang, kuna valvurite poolt kirjeldatud osad teod panid toime hoopis teised kinnipeetavad. Ettekannetes toodud „valeväited" on tekitanud K. Abramile moraalse kahju, mida ta hindab 200 eurole ja ta soovib, et süüdlased saaks karistada ja hüvitaks temale tekitatud kahju.
2.06.07.2012 jättis Viru Ringkonnaprokuratuur oma teatisega kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega alustamata, kuna karistusseadustik ei näe ette vastutust solvamise ja laimamise eest ning käesoleval juhul ei ole Viru Vangla valvurite L.K. ja A.P. käitumises tuvastatud KarS § 324 ega ka ühegi teise kuriteo koosseisulisi tunnuseid.
3.16.07.2012 registreeriti Riigiprokuratuuris K. Abrami kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Kaebaja väitel pani teo toime tema toonane kambrikaaslane M.R., kes teo ka koheselt üles tunnistas. Kaebaja kordab taas, et tema inimväärikust on alandatud ning nõuab selle eest 200 eurot kui moraalse kahju hüvitist.
4.19.07.2012 jättis Riigiprokuratuur K. Abrami kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuuri määruse kohaselt on Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätnud seaduslikult ja põhjendatult selles nimetatud motiividel. Riigiprokuratuuri hinnangul ei ole kaebajat koheldud ebaseaduslikult ega tema inimväärikust mingil viisil alandatud. Riigiprokuröri hinnangul ei ole alust arvata, et Viru Vangla valvurid A.P. ja L.K. on esitanud valeandmeid või mitte aru saanud sellest, kes kambris olijatest korda rikkus. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt ei leia Viru Vangla käskkirjast, mille alusel K. Abramile kohaldati juhtunu eest distsiplinaarkaristus, kinnitust kaebaja väide, et teo pani toime M. R. ning et ta oleks selle koheselt üles tunnistanud. Samuti enne seda, kui kinnipeetavast toidujagajat P.S. ja valvur L.K. t vedelikuga loobiti, oli just K. Abram see, kes valvuri korraldusele uksesilma eest seda kattev paber eemaldada solvavalt vastas. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt kajastavad Viru Vangla poolt edastatud materjalid selgelt, et K. Abram on korduvalt rikkunud vangla sisekorda ning karistuse kandmise vältel näidanud üles allumatust vanglaametnike korraldustele, neid solvanud ja ähvardanud, lõhkunud vangla vara ja omanud keelatud esemeid. Aastal 2012 on kinnipeetav K. Abram osalenud 12 intsidendis ning omanud sündmuse ajal kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Taotluse sisu K. Abram soovib esitada kaebust Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele ning taotleb kaebuse esitamiseks riigi õigusabi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
1.KrMS § 208 lg 1 sätestab, et kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud KrMS § 207 lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise ringkonnakohtus. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. Käesoleval juhul on K. Abram soovinud Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada ning taotlenud riigi õigusabi eelnimetatud määrusele kaebuse koostamiseks. RÕS § 7 lg 1 p-st 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
2.Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses märgituga, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus, mis on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu. Kuna ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses toodud seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks Riigiprokuratuuri määruses toodud põhjendusi üksikasjalikult korrata. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. -2-

KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.

3.Lähtudes KrMS § 193 lg-st 1 ja § 194 lg-st 2 ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ilma kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseta. Selleks tuleb hinnata olemasolevat teavet väidetava kuriteosündmuse kohta ning teha menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on leidnud, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on Riigiprokuratuuri määruses piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning Riigiprokuratuuri määruses ega ka K. Abrami kaebustes ei esine viiteid K. Abrami suhtes toimepandud kuritegudele. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta vanglaametnike poolt K. Abrami käitumise kohta ettekannete tegemine ühelegi kuriteokoosseisule ning K. Abrami kaebusest ei nähtu ka seda, et vanglaametnikud oleksid K. Abrami suhtes muul viisil õigusvastaselt käitunud.
4.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K. Abrami võimalused tema õiguste kaitseks on vähesed ning K. Abrami esitatud taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

-3-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.