Kohtulahend

Eeltoodust tulenevalt taotles prokurör kohtult kinnipeetud sõiduki arestimist. Tagamaks Läti Vabariigist varastatud sõiduki säilimine ning selle võimalik hilisem välisriigile väljaandmine, arestis Tartu maakohus mootorsõiduki Volkswagen Touareg (reg märk XXX

XXX ) VIN: XXXXXXXXXXXXXXXXX .

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, uurinud taotlust, leidis, et prokuröri vara arestimise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus märkis, et juhul kui vara arestimine ei ole vajalik Eesti Vabariigis toimuvas kriminaalmenetluses tsiviilhagi, konfiskeerimise või varalise karistuse tagamiseks, on välisriigis toimuva kriminaalmenetluse tagamiseks Eesti Vabariigis asuva vara arestimine reguleeritud KrMS §-dega 469 ja 470. KrMS § 470 lg 5 kohaselt võib edasilükkamatutel juhtudel välisriigi taotlusel vara arestida enne vara väljaandmise taotluse saamist. Kohus tuvastas, et sõiduki kinnipidamise protokollist nähtub, et Lõuna Prefektuuri Piirivalvebüroo vanempiirivalvur pidas Schengeni infosüsteemis oleva teate (ID number: Schengen ID Number: X XXXXXXXXXXXXX XXXX X) alusel, juhindudes KrMS § 470 lg 6, kinni 20.06.2012 kell 00.45 mootorsõiduki Luhamaa piiripunktis. Mootorsõiduki omanik Sergei Karasjovi selgituse kohaselt omandas ta sõiduki 08.03.2010 Tallinnas. Varem ei ole autoga mingeid probleeme olnud. Kohus nõustus prokuratuuri seisukohaga, et taotlus vara arestimiseks tuleneb Läti Vabariigi poolt kande tegemisest Shengeni infosüsteemi SIS tagaotsitava mootorsõidukina. Kohus luges sellise tegevusega KrMS § 470 lg-st 5 tuleneva vara arestimise taotluse esitamise nõude täidetuks. Kohus märkis, et vastava kande esitamisest saab järeldada, et mootorsõiduki vargus on Läti Vabariigis kriminaalkorras karistatav tegu, Eesti Vabariigis on tegu karistatav kehtiva karistusseadustiku § 199 järgi. Kohus leidis, et vara arestimiseks on täidetud ka KrMS § 469 lg 1 nõuded, mille kohaselt välisriigilt võib taotleda selles riigis asuva vara väljaandmist, kui väljanõutav vara on saadud taotletavas riigis menetletava kuriteoga või kui see on taotleva riigi kriminaalmenetluses vara arestimiseks täidetud. Kohus oli seisukohal, et mootorsõiduki arestimise vajadus on edasilükkamatu, kuna mootorsõiduk, mille arestimist taotletakse, võib olla varastatud. Mootorsõiduki arestimata jätmise või arestimise edasilükkamise korral võib tekkida olukord, kus vara arestimise eesmärki – kriminaalmenetluses vara tagastamist – ei ole hiljem võimalik saavutada, sest vara ei ole leitav või selle väärtus oluliselt vähenenud. Samuti pidas kohus oluliseks asjaolu, et mootorsõiduki viivitamata arestimata jätmisel ja selle tsiviilkäibesse lubamisel võivad oluliselt kahjustatud saada kolmandate isikute huvid. Maakohus märkis, et vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva asjaõigusseaduse § 95 lg-le 3 ei ole vallasasja heauskne omandamine võimalik juhul, kui asi on omanikult varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seega ei saa kolmandatel isikutel sõiduki suhtes omandiõigust tekkida sõltumata valduse saamisest omandi üleandmise kokkuleppest ka juhul, kui tehingu mõlemad pooled on heausksed. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus, vabastada mootorsõiduk Volkswagen Touareg reg nr XXX XXX aresti alt ja tagastada see S. Karasjovile.

Esmalt märgib kaebuse esitaja, et peab ennast menetluses kannatanuks. S. Karasjov on sõiduauto omanik, kuna ei esine ühtegi AÕS § 95 lg-s 3 sätestatud heauskset omandamist välistavat asjaolu. Kaebuse esitaja märgib, et tulenevalt AÕS § 34 lg-st 2 ja § 35 lg-st 3 valduse seaduslikkuse presumptsioonist annab materiaalõigusliku aluse tagastada asi KrMS § 126 lg 3 p 2 ja lg 4 korras isikule, kellelt menetleja selle asitõendina ära võttis. Eeluurimiskohtunik otsustab asja tagastamise siis, kui kriminaalasjas on vaidlus, kas isik, kellelt asi asitõendina ära võeti, on asja omanik või seaduslik valdaja. Viimatinimetatud juhul tuleb kohtul kaaluda eeskätt seda, kas asja tagastamise korral on kindlustatud teiste menetlusosaliste õigustatud huvid ja kriminaalmenetluse läbiviimine. Nii on oluline hinnata, kas on tagatud asja säilimine selle kuuluvuse lõpliku otsustamiseni. (Vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-117-09, p 9.3) Kaebuses leitakse, et eeluurimiskohtunikul ei ole võimalik AÕS § 34 lg 2 mõttes tõendatuks lugeda, et isik, kelle valdusest menetleja asja ära võttis (arestis), valdas asja ebaseaduslikult. Sellise järelduse on kohus õigustatud tegema alles kohtuotsuses. Ka asitõendina ära võetud eseme väljaandmise näiteks AÕS § 80 või § 45 alusel saab kriminaalmenetluses otsustada alles kohtuotsuse tegemisel, kui leiavad tuvastamist nende sätete kohaldamise eeldused. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellelegi, et eeluurimiskohtuniku määruse alusel ei ole Läti Vabariigi poolt tehtud eraldi taotlust sõiduki arestimiseks. Kaebaja omandis oleva sõiduki arestimine rikub tema põhiseaduse §-ga 32 ettenähtud õigusi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud põhjendustel puudub alus. KrMS § 470 lg 5 sätestab, et edasilükkamatutel juhtudel võib välisriigi taotlusel vara arestida või teha läbiotsimise enne vara väljaandmise taotluse saamist. KrMS § 470 lg 6 kohaselt koostatakse Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpol) kaudu esitatud taotluse või Schengeni infosüsteemis oleva teate alusel tagaotsitava sõiduki kinnipidamisel sõiduki kinnipidamise protokoll. Sõiduk arestitakse KrMS § 142 lõikes 9 sätestatud alustel kaheks kuuks. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei esita välisriik vara väljaandmise taotlust, vabastatakse sõiduk aresti alt. Maakohus tuvastas, et sõiduauto Schengeni infosüsteemis oleva teate (ID number: Schengen ID Number: X XXXXXXXXXXXXX XXXX X) alusel, juhindudes KrMS § 470 lg 6 ja peeti kinni kuna mootorsõiduki näol oli tegemist Läti Vabariigi poolt Shengeni infosüsteemi SIS tagaotsitava mootorsõidukiga. Samuti on maakohus veenvalt põhjendanud, miks on tegemist edasilükkamatu toiminguga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 470 lg-test 5 ja 6 on põhjendatud sõiduki arestimine.

A. Karasjovi esindaja on asunud seisukohale, et arestimisega rikutakse A. Karasjovi omandipõhiõigust (PS § 32). Ringkonnakohus märgib, et kitsendused omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele tuleb sätestada seadusega. Antud juhul võimaldab seadus arestida vara, mille suhtes on alust arvata, et selle väljaandmist võidakse taotleda välisriigi poolt. Ringkonnakohus märgib, et seadusandja on võimaldanud menetlusvälisel isikul maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Sellega on tagatud isiku õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.