Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-19463

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Z.R-i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 21. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.R-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 21.06.2012 määrusega jäeti Z.R talle Pärnu Maakohtu 05.02.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.R mõisteti Pärnu Maakohtu 05.02.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 121 ja § 349 järgi, mille eest mõisteti talle kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja Z.R-i karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 25.06.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat 7 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 01.03.2010 ja lõpp 26.10.2012. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 01.05.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu Z.R ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Maakohus tuvastas, et Z.R on kriminaalkorras karistatud teist korda. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta vanglakaristust esimest korda. Z.R-ile anti võimalus esimest kriminaalkaristust, milline mõisteti talle 25.06.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 263 p 1 järgi, vabaduses kanda, kuid ta pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod KarS § 200 lg 2 p 7, § 121 ja § 349 järgi, sealjuures KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme kuritegu. Maakohtu hinnangul väärib märkimist, et Z.R-i teod on läinud raskemaks ja seotud endiselt vägivalla tarvitamisega. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et olles määratud kriminaalhooldusele, rikkus Z.R mitmeid kordi käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu oli kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes probleemne ja komplitseeritud. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Z.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja -kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel või õpingute mittejätkamisel, seega tegevusetuse korral ja arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist ning tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib Z.R toime panna uusi kuritegusid. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla andmetel 39%. Vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Maakohtu hinnangul on tegemist kõrgete protsentnäitajatega, millest tulenevalt on isik avalikkusele ohtlik. Vangistuse kandmise ajal ei ole Z.R olnud seaduskuulekas, omades viit kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Eraldi väärib maakohtu arvates märkimist see, et eelmisel korral, mil kohus arutas Z.R-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelvalve alla, oli tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased on Z.R kogu aeg olnud, kuid vaatamata sellele jätkas ta katseajal uute kuritegude toimepanemist. Maakohus tunnustas Z.R-i selle eest, et ta vanglas olles töötab, on eriala omandanud, mitu sotsiaalprogrammi läbinud ja tahab ennast arendada, et vabaduses olles oleks kergem hakkama saada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Z.R, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Z.R ei nõustu maakohtu arvamusega, mille kohaselt ei suudaks ta tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral täita kontrollnõudeid. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et ta on vangistuse ajal muutnud oma suhtumist kriminaalhooldusesse ja selle vajalikkusesse. Kuritegude toimepanemise ajal oli ta alaealine ega andnud endale aru oma tegude negatiivsetest tagajärgedest nii endale kui ka teistele. Vanglas olles on ta kasvatanud enesedistsipliini ja muutnud oma ellusuhtumist. Samuti on ta katkestanud suhted teda negatiivselt mõjutanud inimestega ja loodab vabanedes luua uue tutvusringkonna. Z.R on vangistuses saanud kontrolli alla oma varasema alkoholisõltuvuse ega tunne vajadust selle tarbimise järele. Võimaliku vabanemise korral on talle garanteeritud koht P T G XXX klassis. Z.R leiab, et kohus ei tohiks arvesse võtta vangla iseloomustuses märgitud uue kuriteo sooritamise riskiprotsente, sest need on vangistuse jooksul kasvanud vaatamata sellele, et ta on vangistuse jooksul läbinud mitmeid erineva sisuga sotsiaalprogramme, mis peaksid riske vähendama. Vangistuses mõistetud viit distsiplinaarkaristust Z.R kahetseb. Samas on ta vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme nagu XXXX ja XXXX treening. Samuti on