Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.P kuriteos KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega üheksa (9) kuud, mida KrMS 238 lg. 1 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. kuue (6) kuuni. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui G.P kaheksateist (18) kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista G.P-lt hüvituseks.

BJ kasuks

1184.27 eurot kuriteoga tekitatud materiaalse kahju

Süüdi tunnistada U.J kuriteos KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada U.J kuriteos KarS § 118 lg. 1 p.2 järgi ja karistada teda vangistusega viis (5) aastat. KarS § 64 lg. 1 kohaselt suurendada raskemat karistust kergema võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus viis (5) aastat ja kuus (6) kuud. KrMS 238 lg. 1 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra s.o. kolme (3) aasta ja kaheksa (8) kuuni. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täies ulatuses täitmisele, kui U.J kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Süüdi tunnistada Jaan U.J kuriteos KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega kuus (6) kuud. Süüdi tunnistada Jaan U.J kuriteos KarS § 118 lg. 1 p.2 järgi ja karistada teda vangistusega viis (5) aastat. KarS § 64 lg. 1 kohaselt suurendada raskemat karistust kergema võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus viis (5) aastat ja kuus (6) kuud. KrMS 238 lg. 1 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra s.o. kolme (3) aasta ja kaheksa (8) kuuni. KarS § 74 lg. 1 kohaselt kuulub vangistusest koheselt ärakandmisele üks (1) aasta ja vangistuse ülejäänud osa s.o. kahe (2) aasta ja kaheksa (8) kuu ärakandmisest Jaan U.J vabastatakse, kui ta kolme (3) aastase katseaja kestel ei pane toime tahtlikku kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Vangistuse kandmiseks on Jaan U.J kohustatud kohtu poolt teatatud ilmuma vangistuse kandmise kohta. Vangistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele saabumise ajast. Välja mõista U.J-ilt heastamiseks.

KNJ kasuks 50 eurot ja 50 senti kuriteoga tekitatud kahju

Välja mõista U.J-ilt ja Jaan U.J-ilt solidaarselt HJ kasuks 671,74 eurot kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu U.J-ile määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali tasuks kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja sõiduks kulunud aja eest kokku 200 eurot ja 16 senti. Välja mõista G.P-lt riigi tuludesse 417.03 eurot uurimisest osa võtnud kaitsja tasu hüvituseks.

sundraha ja 115.20 eurot kohtueelsest

Välja mõista U.J-ilt ja Jaan U.J-ilt kummaltki riigi tuludesse 725 eurot sundraha. Välja mõista U.J-ilt riigi tuludesse 112 eurot kohtuistungist osa võtnud kaitsja tasu hüvituseks. Tasu sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 88.16 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank ASis. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-12-4956. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu

G.P süüdistatakse selles, et ta 21.mail 2011 kella 23:00-23:30 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil tungis ilma põhjuseta kallale BJle, keda peksis rusikatega kehasse ja pea piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, parema labakäe põrutuse ja peapõrutuse. G.P tegu on kvalifitseeritud KarS § 121 ette nähtud kuriteona. U.J-i süüdistatakse selles, et ta 21.mail 2011.a. kella 23:00-23:30 paiku koos Jaan U.J-iga tungis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil ilma põhjuseta kallale KNJle, keda peksis jala ja rusikaga pea ja rindkere piirkonda ja väänas kannatanu mitu korda asfaldile pikali, põhjustades kannatanule füüsilist valu, lõualuu põrutuse ja rindkere valulikkuse. U.J-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 121 ette nähtud kuriteona. 21.mail 2011 kella 23:00-23:30 paiku koos Jaan U.J-iga tungis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil ilma põhjuseta kallale HJe, keda peksis rusikate ja jalgadega pea ja rindkere piirkonda ning vastu jalgu, põhjustades kannatanule parema hüppeliigese ja sääreluu murru s.o. raske kehalise haiguse ja peal selle veel järgmised kehavigastused: alalõualuu murru, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse silma sidekestaaluse verevalumiga, marrastused näole vasakule poole ja rangluu piirkonda. U.J-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 118 lg. 1 p. 2 ette nähtud kuriteona s.o. raske tervisekahjustuse tahtliku põhjustamisena. Jaan U.J-i süüdistatakse selles, et ta 21.mail 2011 kella 23:00-23:30 paiku koos U.J-iga tungis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil ilma põhjuseta kallale KNJle, keda peksis jala ja rusikaga pea ja rindkere piirkonda ja väänas mitu korda asfaldile pikali, põhjustades tekitades kannatanule füüsilist valu, lõualuu põrutuse ja rindkere valulikkuse. Jaan U.J-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 121 ette nähtud kuriteona. 21.mail 2011 kella 23:00-23:30 paiku koos U.J-iga tungis Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas Pajuks OÜ kiirsöögikoha esisel platsil ilma põhjuseta kallale HJle, keda peksis rusikate ja jalgadega pea ja rindkere piirkonda ning vastu jalgu, põhjustades kannatanule parema hüppeliigese ja sääreluu murru s.o. raske kehalise haiguse ja peal selle veel järgmised kehavigastused: alalõualuu murru, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse silma sidekestaaluse verevalumiga, marrastused näole vasakule poole ja rangluu piirkonda. Jaan U.J-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 118 lg. 1 p. 2 ette nähtud kuriteona s.o. raske tervisekahjustuse tahtliku põhjustamisena. G.P tunnistas end kohtuistungil süüdi ja jäi lühimenetluse nõusoleku juurde. Enda ülekuulamist G.P ei taotlenud. Seepärast avaldati KrMS § 291 lg. 1 p. 2 korras tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. (t.l. 64-69) Neist nähtub, et G.P sõitis koos kaaslastega süüdistuses märgitud õhtul Vaimõisa söögikohta alkoholi ostma. Sõideti TT tööbussiga, mida juhtis KH. Söögikohta tuli ka üks vanem kiila peaga mees koos kahe pojaga,

kelledest ühe BJga rääkis süüdistatav juttu. Nime sai süüdistatav teada uurijalt. Mingit konflikti tal Bga ei olnud. U.J sõi samal ajal hamburgerit ja MO istus niisama pingil. Süüdistatav võtab omaks, et hiljem söögikoha ees väljas hakkas ta BJi kallal n.ö. nokkima ja ei läinud tema juurest ära. Ta ei tea, et neil oleks enne mingi konflikt olnud. Nad hakkasid tõuklema ja see läks edasi löömiseks. Süüdistatav võtab omaks, et ta lõi kannatanut rusikatega ja ronis kannatanu auto peale. U.J tunnistas end kohtuistungil süüdi ja jäi lühimenetluse nõusoleku juurde. Enda ülekuulamist U.J ei taotlenud. Seepärast avaldati KrMS § 291 lg. 1 p.2 korras tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. (t.l. 77-82) Neist nähtub, et U.J sõi söögikohas hamburgerit ja sinna tulid ühed talle võõrad mehed. Üks meestest öelnud midagi söömise kohta ja seejärel läksid nad kõik söögikohast välja, kus tekkis nende kolme mehega sõnavahetus. Selle sisu süüdistatav ei mäleta. Vaidlus arenes edasi rüseluseks. Süüdistatav võtab omaks, et ta lõi ühte triibulist pusa kandnud noormeest jalaga kõhtu ja rusikaga näkku. Enne väänas ta seda noormeest korduvalt maha ja ei lasknud autosse minna. Süüdistatav saanud ka kelleltki löögi rusikaga näkku. Ülekuulamise käigus sai süüdistatav teada noormehe nime KNJ ja tema isa nime HJ. Süüdistatav ei tea, kes lõi HJ tema auto kõrvale pikali, kuid võtab omaks, et ta lõi sama meest rusikaga näkku. Mida tegi samal ajal Jaan U.J, seda süüdistatav ei tea. Jaan U.J tunnistas end kohtuistungil süüdi ja jäi lühimenetluse nõusoleku juurde. Enda ülekuulamist J.U.J ei taotlenud. Seepärast avaldati KrMS § 291 lg. 1 p. 2 korras tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. J.U.J võtab omaks, et ta oli sel päeval joonud palju alkoholi. Ühel ajal sõitis ta koos kaaslastega Vaimõisa kiirsöögikohta. Sinna sõites jäänud J.U.J bussis magama ja maganud ka pärast kohalejõudmist. Pärast ärkamist läks ta bussist välja ja üks kiila peaga mees kisas midagi tema poole. J.U.J saanud aru, et tema kaaslasi pekstakse. Ta läks appi ja hakkas ka peksma. J.U.J ei tea, keda ja kui palju ta lõi. Neid isikuid ta ei tundnud. Kohus leiab, et süüks arvatud kuritegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on kõigi süüdistatavate tegevuses tõendatud järgmiselt:

Meestevaheline rüselus läks üleüldiseks ja tunnistaja ei jõudnud kõike jälgida. Kedagi lõi ka T, sest tal oli käsi katki ja teda ennast oli löödud selja tagant. Tunnistaja nägi, kui G.P ronis kannatanute auto esiosa peale ja seal tallas. Ühel hetkel tunnistaja nägi, kui Jaan U.J lõi HJe rusikaga näkku ja kannatanu kukkus selili. Seejärel hakkasid U.J ja Jaan U.J sama meest jalgade ja rusikatega peksma. Jaan U.J lõi kannatanut jalaga ülevalt alla näkku. Siis lohistasid pojad isa autosse ja panid tagumisele istmele. BJ tahtis autoga ära sõita, aga teine vend oli veel väljas ja ta tuli autost mitu korda välja. G.P ja U.J ei lasknud teist venda KN autosse. Tunnistaja nähes lõi U.J KNle jalaga kõhtu ja rusikaga näkku ja lõpetas siis peksmise. Seejärel sai kannatanu istuda autosse ja auto sõitis ära. Ka tunnistaja sõitis seejärel koos noormeestega söögikoha juurest ära. U.J kandis nokatsmütsi, Jaan U.J päikeseprille ja G.P valget pikkade varrukatega sviitrit.

noormehi eemale tõukama. Selle peale tulid isa rünnanud noormehed kannatanule kallale. Keegi noormeestest hüüdis, et pekske autot ja üks noormees taguski jalgadega tagumist ust ja pakiruumi luuki. Espool nimetatud valge pluusiga noormees peksis mootorikatet. Peksmise käigus purunesid kannatanul kaelas olnud kett, käekell ja kampsun. Kannatanu hindab tekitatud kahju 101 eurole, mille hüvitamist süüdistatavatelt taotleb.

ja kahetsemise. Jaan U.J-i käitumises saab karistust kergendavaks asjaoluks lugeda veel kahju osalise hüvitamise HJe ja KNJle. G.P-le on süüks pandud teise astme kuritegu, mille eest on karistuseks peale vangistuse ette nähtud ka rahaline karistus. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute ütlustes, et kallaletung oli ootamatu ja toimus otsitud põhjusel. Süüdistatavad olid koos hulga kaaslastega, nad käitusid kannatanute suhtes väljakutsuvalt ja kasutasid ära oma ilmset ülekaalu. Tõendatud on, et kannatanu B.J suhtes hakkas esimesena väljakutsuvalt käituma just G.P. Halvustavat ja üleolevat suhtumist kannatanutesse näitab fakt, et süüdistatavad ei lasknud kannatanutel autosse istuda ja ära sõita ning G.P lõhkus kaaslaste õhutamisel ja toetusel ka kannatanute autot. Seega ei saa G.P süüd kannatanu B.J peksmisel lugeda väheseks ja kohus peab vajalikuks mõista tema karistuseks vangistuse, kuigi KarS § 121 näeb ette ka rahalise karistuse. Süü ülestunnistust ja kahetsust arvestades võib G.P-le mõistetava vangistuse määr võib jääda alla poole sanktsioonis ettenähtust. Kuna G.P on varem kriminaalkorras karistamata, siis peab kohus võimalikuks G.P vangistuse kandmisest KarS § 74 lg. 1 sätete kohaselt vabastada. KarS § 118 lg. 1 näeb karistuseks ette ainult vangistuse alates neljast aastast. Tiitus ja Jaan U.J-i osa kannatanute HJ ja KNJ peksmisel tuleb lugeda võrdseks ja seepärast peavad võrdsed olema ka karistused. Eespool toodud põhjustel ei pea kohus võimalikuks Tiitus ja Jaan U.J-ile ka KarS § 121 järgi rahalise karistuse mõistmist. Süü ülestunnistust, kahetsust ja J.U.J-i poolt kannatanule kahju osalist hüvitamist arvestades võivad kummagi kuriteo eest mõistetavad karistused jääda alammäära lähedale. U.J on varem kriminaalkorras karistamata ja seepärast peab kohus võimalikuks ta KarS § 74 lg. 1 kohaselt vangistuse kandmisest vabastada. Jaan U.J on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati J.U.J-i vägivallaga seotud kuritegude eest ja karistuse kandmiselt vabanes ta 27.jaanuaril 2011.a. Kannatanu H.J kaotas peksmise tagajärjel pikaks ajaks töövõime ja tervis ei ole täielikult taastunud. Kohus leiab, et õiguskorra huvides tuleb J.U.J üks aasta mõistetavast vangistusest ära kanda. Vangistuse täies ulatuses ärakandmist ei pea kohus vaatamata süüks pandud teo raskusele süüdistatava resotsialiseerumise huvides vajalikuks. Põhjendatuks tuleb lugeda kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahju saaja olukorda, mis oleks võimalikult lähedane kahju tekkimise eelsele olukorrale. HJl tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud töötasu, tema poolt raviga seoses tehtud kulud, BJe auto rikkumisega tekkinud kahju ja sündmuse käigus kaelaketi kadumise tõttu tekkinud kahju ning KNJ purunenud kaelaketi väärtus tuleb lugeda õigusvastaselt tekitatud kahjuks Võlaõigusseaduse § 1043 mõttes. Kohtul ei ole alust kahelda, et B.J kaelakett kadus ja K.-N.J kaelakett purunes süüdistatavate tegude tagajärjel. H.Jle raviga seoses tekkinud kulusid tõendavad peale ütluste ka kohtule esitatud arved. B.Jle auto rikkumisega tekkinud kahju suurust kinnitab vajalike tööde kalkulatsioon. (t.l. 15) Kannatanutele HJe ja KNJle on kahju tekitanud Tiitus ja Jaan U.J ühiselt. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga vastavalt VÕS § 1043. Ühiselt tekitatud kahju eest on VÕS § 137 lg. 1 kohaselt ette nähtud süüdlaste solidaarne vastutus. Süüdistatav G.P kaitsja on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks süüdistatava kaitse eest summas 158.40 eurot ja sõidukulu hüvituse kinnitamiseks summas 41.76 eurot. Summad sisaldavad käibemaksu. Taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtuistung toimus alates

kella 10:00 kuni 11.30 ja ettevalmistumiseks on kaitsja kulutanud taotluse kohaselt kaks tundi. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari, 15. juuni 2010.a.,13.detsembri 2011.a. ja 14.juuni 2012.a. otsustega kehtestatud p. 17 kohaselt on tasu kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni eest, kuid mitte rohkem kui 64 eurot. Punkti 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Sama otsuse p. 19 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel istungi alguse ja lõpu kellaajast lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Punkt 47.2 kohaselt makstakse kaitsjale 20 eurot tasu sõiduaja eest, kui advokaadibüroo asub õigusabi osutamise kohast 51 kuni 100 km kaugusel. Sama otsuse punkt 54 kohaselt hüvitatakse auto kasutamise eest sõidukulu 0.20 eurot kilomeetri kohta. Advokaadibüroo, milles kaitsja töötab, asub Raplast 87 kilomeetri kaugusel. Seega on tasu istungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja istungile sõiduks kulunud aja eest koos käibemaksuga kokku 158.40 eurot ja sõidukulu hüvitus kokku 41.76 eurot.

Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.