Kriminaalasi nr 1-12-1079
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi Kohtumaja
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-12-1079
Kohtunik
Eeva Levina, kirjalikus menetluses
Kohtuasi
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Merike Ojasalu erakorraline ettekanne nr 44203 A. S.i suhtes
Süüdimõistetu
A. S., ik xxx, xxx Kriminaalhoolduse algus 02.02.2012 Kriminaalhoolduse lõpp 01.08.2013
Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ning pikendada A. S.ile Viru Maakohtu 02.02.2012 kohtuotsusega nr 1-12-1079 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra. Määrus teha teatavaks kriminaalhooldajale ja A. S.ile Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Merike Ojasalu esitas 30.07.2012 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr 44203, millest nähtub, et A. S. rikkus kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 02.02.2012 otsusega nr 1-12-1070 vabastati A. S. karistuse kandmiselt tingimisi katseajaga 18 kuud. Teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p -5 toodud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 1,2,4,8 sätestatud kohustused s.h kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Rikkumine seisnes selles, et 21.06.2012.a. kella 18.00 ajal politsei kontrolli käigus kontrolliti xxx autos sõitvaid isikuid ja A. S.il avastati alkoholi joove. A. S. oli antud faktiga nõus. 28.06.2012.a. antud seletuses A. S. tunnistab oma süüd ning kinnitab, et ta on teadlik kriminaalhooldusaluse õigustest ja kohustustest. Samuti on talle arusaadavad kontrollnõuete rikkumistest tulenevad tagajärjed
Esimesel kohtumisel 07.03.2012.a. selgitati A. S.ile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning erakorralise ettekande koostamist ja läbivaatamise korda, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga. A. S.i katseaeg on siiani kulgenud rahuldavalt. Edaspidi lubab A. S. kohusetundlikumalt suhtuda kriminaalhooldusesse ja kontrollnõuete täitmisesse. A. S. on küll toime pannud rikkumise, kuid kriminaalhooldaja leiab, et talle võiks anda veel võimaluse katseaeg positiivselt läbida. Katseaja pikendamine motiveerib A. S.i seadusekuulekale elule, samuti võimaldab katseaja pikendamine ellu viia hoolduskavas püstitaud eesmärke. Lähtudes eelpool toodust ning juhindudes KrHS § 31 lg 1 KarS § 74 lg 4, teeb ametnik ettepaneku pikendada A. S.i katseaega 2 kuu võrra. Kohus, tutvunud kriminaalhooldaja esitatud materjaliga ja seisukohaga ning A. S.i seletusega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja A. S.ile määratud katseaega tuleb pikendada taotletud ulatuses. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus on seisukohal, et kuna kriminaalhooldus on kulgenud rahuldavalt, süüdimõistetu asus paranemise teele, kohtuotsusega määratud kohustuse rikkumine on esmakordne ning arvestades kriminaalhooldusametniku arvamust ei ole otstarbekas mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Seoses sellega peab kohus võimalikuks, edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks, pikendada A. S.ile määratud katseaega 2 kuu võrra, mis on proportsionaalne rikkumisega. Juhindudes KarS 74 lg 4; KrMS § 432 lg 1 kohus lisab täiendava kohustuse.
/ allkirjastatud digitaalselt / Kohtunik Eeva Levina
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.