1-12-3401/8 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 300 (kolmsada) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti riigi kanda ja sundraha osa 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on E.V kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Juhul, kui E.V ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

E.V süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, püüdis 23.09.2011 kell 15.36 võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus, Turu 2 Rimi kauplusest kaks pudelit konjakit Hennesy koguväärtusega 95,74 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani E.V toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. katse staadiumisse jäänud võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kaup on tagastatud, tsiviilhagi ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.V süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 – 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 38.40 eurot ja määratud kaitsjale kokkuleppe sõlmimisel makstud tasu 19.0 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. E.V on töötu, ta ei saa töötu abiraha ja on ema ülalpidamisel. Arvestades asjaolu, et E.V puudub sissetulek ning lisaks sellele on talle määratud töövõimekaotus 30%, käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu. Seetõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 300 eurot. Vähendatud sundraha summa ühe korraga tasumine käib E.V-le tema sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.