Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-12-7073

Kriminaalasi nr 1-12-7073 apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. V.B süüdistatakse selles, et tema 07.02.2012 õhtusel ajal koos J.L ’ aga tungis ukse tabaluku lõhkumise teel sisse Saare mk xxx hoonesse, kust varastas metallist tootmistehnika detailosi koguväärtuses 109.20 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, pani V.B toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.L-i süüdistatakse selles, et tema 07.02.2012 õhtusel ajal koos V.B-ga tungis ukse tabaluku lõhkumise teel sisse Saare mk XXX hoonesse, kust varastas metallist tootmistehnika detailosi koguväärtuses 109.20 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, pani J.L toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus V.B ’ ile nõutud karistus: KarS § 199 lg2 p7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 30 ( kolmkümmend) päevamäära, so 14.60x30=438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 438:12= 36.50 eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Prokuröri poolt kohtus J.L’ ale nõutud karistus: KarS § 199 lg2 p7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 30 ( kolmkümmend) päevamäära, so 5.40x30=162 eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 162:12=13.50 ) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.

Süüdistatavad V.B ja J.L andsid kohtus ütlusi, et saavad nendega sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustuvad sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kokkuleppe sõlmimisel väljendasid oma tõelist tahet. Kahetsevad toimepandut. Kuna nende pere sissetulek on võrdlemisi väike, palgad alammäära lähedal , perel lasub teisi rahalisi kohustus ja ülalpidamisel üks alaealine laps, siis paluvad mõlemad süüdistatavad võimalusel sundraha tasumist ajatada ühe aasta peale ja arvestatud kaitsjatasu tasumisest vabastada. Tsiviilhagile vastuväiteid ei ole. Prokurör ja kaitsjad jäid kohtus sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on nendele arusaadavad. Kokkulepped sõlmiti kaitsjate juuresolekul ja kohus tunnistab V.B ning J.L-i süüdi kuriteos KarS § 199 lg2 p7,8 järgi ning mõistab nendele kokkulepetes kokkulepitud karistused. KarS § 44 lg1

Kriminaalasi nr 1-12-7073 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR-i. Kuna V.B päevasissetuleku suurus vastavalt õiendile on 14,60 eurot (tl.34) ning J.L-i päevasissetuleku suurus on toimikus oleva õiendi kohaselt 5,40 eurot (tl.27) , siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamääradena vastavalt 14,60 ja 5,40 eurot. Tsiviilhagi – J K tsiviilnõudeks on 8 eurot. VÕS § 1043 alusel kuulub esitatud tsiviilhagi rahuldamisele. Asitõendid – puuduvad. Tõkendiks on V.B ja J.L suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel kuulub tõkend tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x290 eurot = 435 EUR-i. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Nii V.B-le kui J.L-ile riigiõigusabi korras määratud kaitsjate taotluste alusel on kohus kaitsjatele arvestanud tasuks kokku nii kohtueelses menetluses (prokuröri juures kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemine ja kokkuleppe sõlmimine) kui kohtumenetluses osalemise eest 115.20 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. xxx. Mõlemalt süüdistatavalt on juba välja mõistetud menetluskuluna sundraha riigituludesse, neil tuleb tasuda rahalist karistust. Nii V.B kui J.L on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, nad on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii V.B kui Liina-Mari Met’ a võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.