Kohtulahend

suhtes tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel

Kriminaalasi nr 1-12-7003 selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus M.J süüdistatakse selles, et tema 13.05.2012.a kella 00:50 ajal juhtis omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, Kuressaare linnas XXX alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,02 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0.92 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani M.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus M.J-ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus seitse (7) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 7 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 7 vangistuskuule (7x30=210) ehk 210 vangistuspäevale vastab (210x2) 420 (nelisada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 420 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav M.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab M.J süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-des 56, 74 ja 69 sätestatule. Tsiviilhagi. Ei ole esitatud. Tõkend – M.J’ e suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsus jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Kriminaalasi nr 1-12-7003 - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290 eurot ning seega on sundraha suuruseks 435 EUR-i (1,5x290 eurot). - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. M.J’ ele riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud tasuks kokku käibemaksuga 96.00 eurot. Nimetatud summa kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.