Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest Asjaolud Tartu Maakohtu 01.06.2012 määrusega jäeti J.E temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J.E kannab karistust Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 02.12.2011 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 424, § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9, § 215 lg 2 p-de 1, 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 8 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 28.05.2011 ja lõpp 22.03.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 15.04.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et J.E tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus märkis prokuröri arvamust arvestades, et J.E uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktoriteks on varasemad korduvad karistused ning katseajal uue kuriteo toimepanemine, samuti distsiplinaarrikkumised vanglas, millede eest on kolm kehtivat karistust. Kohus leidis, et J.E puuduvad sotsiaalse toimetuleku oskused ning kindel elu- ja töökoht. MTÜ-s L K vaheetapina viibimine eeldab küllaltki sarnaste nõuete täitmist nagu ennetähtaegne vabastaminegi, mistõttu ei arvestanud kohus seda ennetähtaegse vabastamise poolt otsustava argumendina. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Vaatamata J.E-le antud võimalustele, s.h ennetähtaegsele vabastamisele ja reaalse vangistuse kohaldamisele, on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Eeltoodut arvestades jäi maakohtu arvates ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega väheseks J.E lubadustest ning viidetest MTÜ-le L K , võimalikule töölesaamisele ja senistele positiivsetele sammudele. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada J.E talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta J.E positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et kui J.E tarvitas enne vangistust alkoholi ning ka tema kuriteod olid sellest tingitud, siis vangistuses viibides on ta osalenud sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammis ning programmis XXXX. Programmide läbimist ei tohi kaitsja hinnangul riskide maandamise aspektist alahinnata, kuna need määratakse lähtuvalt olemasolevatest riskifaktoritest. Positiivsest küljest iseloomustab J.E ka tema töösättumuse olemasolu, mida kinnitab osalemine vangla majandustöödel. Kaitsja märgib, et kuigi J.E omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla riskivalemi tulemi põhjal küllaltki kõrge, on vangla siiski toetanud tema ennetähtaegset vabastamist, mis on kaalukas argument,

sest põhineb pikaajalisel ja vahetul kokkupuutel kinnipeetavaga ning tema isikuomaduste ja riskide põhjalikul tundmisel. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et kohtumääruses ei kajastu ja järelikult ei ole kohtu tähelepanu pälvinud ükski J.E kohtuistungil antud seletustest, mistõttu on poolikud kohtu järeldused kindla elu- ja töökoha ning sotsiaalsete oskuste puudumisest. Kaitsja märgib, et sotsiaalsete oskuste vähesust ei saa J.E-le objektiivselt ette heita, arvestades seda, et oluline osa tema lapsepõlvest möödus XXXX ning XXXX, samuti on viimased kontaktid alkoholilembelise isaga mõjunud talle negatiivselt. Kaitsja märgib, et kohus jättis tähelepanuta, et J.E alaline ja peamine elukoht on Soomes, kus ta on loonud perekonna, peres kasvab X,X-aastane XXXX. Soomes on J.E teeninud ülalpidamist XXXX. Elukaaslasega ühiselt on pere ostnud korteri, mis räägib sotsiaalse toimetuleku oskusest. Kõiki neid asjaolusid võinuks asjaga tegelenud kriminaalhooldusametnik hea tahtmise korral kohtueelselt kontrollida. Pealiskaudselt ei saa suhtuda J.E väitesse, et olles ise XXXX, soovib ta oma lapse saatust kujundada paremini. J.E tahab elada pereelu, jätkata töötamist ning mitte toime panna kuritegusid. Kaitsja leiab, et ehkki J.E puudub Eestis elukoht, on ta enda initsiatiivil leidnud igati positiivse alternatiivi MTÜ L K näol. Ta on teadlik sealsetest rangetest sisekorraeeskirjadest (liikumispiirangud, täielik loobumine kõikidest mõnuainetest jne) ning valmis neile alluma. Arvestades, et sealsete piirangutega kaasnevad kriminaalhoolduse kontrollnõuded, on taoline vaheetapp vangla ja täieliku vabaduse vahel riskide maandamiseks igati kohane ning kohtu vastupidise seisukohaga ei saa nõustuda. J.E suutlikkust võetud eesmärgi nimel pingutada iseloomustab suitsetamisest loobumine põhjusel, et MTÜ L K on suitsuvaba. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Enamik distsiplinaarkaristusi on määratud tubakatoodetega seoses, mistõttu on ebausutav määruskaebuses märgitu, et käesolevaks ajaks on J.E suitsetamisest loobunud. Distsiplinaarkaristustest nähtub, et J.E ei ole allunud vangla sisekorraeeskirjadele ning on isegi range järelevalve tingimustes õigusvastaselt käitunud, mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad J.E lubadused alluda MTÜ L K sisekorraeeskirjadele. Ringkonnakohus märgib, et ennetähtaegse vabastamise peamiseks tingimuseks on süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest, mida peegeldab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Õiguspärane käitumine vangistuse jooksul on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Ringkonnakohtu siseveendumust vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise vastu süvendab ka asjaolu, et J.E kriminaalhooldus on varemgi kahel korral ebaõnnestunud – esimesel korral käitumiskontrollil olles pani ta toime uue kuriteo, misjärel talle mõisteti reaalne vangistus. Teisel korral vabastati J.E tingimisi enne tähtaega, ent ka siis pöörati karistus kandmata osas täitmisele, mis näitab, et kontrollile allutamine ei pruugi olla tõhusaks vahendiks korduvalt kriminaalkorras karistatud J.E kuritegeliku käitumise ohjeldamiseks. 3.2 Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vangla hinnang ei ole kohtule siduv. Prognoosotsuse ennetähtaegse vabastamise kohta teeb kohus arvestades ja hinnates kõiki asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.