lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-4547/57

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.07.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-4547/57
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
17.07.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-4547/20Viru Maakohus Narva kohtumaja27.09.20101-09-4547/28Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.12.20101-09-4547/37Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.06.20111-09-4547/39Viru Maakohus Narva kohtumaja29.06.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-09-4547

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-4547

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. juuni 2012 määrus väljamõistetud

menetluskulude

pikendamise

või

tasumise

menetluskulude

tähtaja

tasumisest

vabastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu määruskaebus

R.V

(R.V)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 5. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.V määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega tunnistati R.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, mõistes karistuseks 10 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti R.V-lt välja menetluskulud üldsummas 11099,60 krooni ehk 709,39 eurot, mida ta pidi tasuma 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 16.02.2011. Viru Maakohtu 29.06.2011 määrusega rahuldati R.V taotlus ning pikendati Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega R.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra alates kohtumääruse jõustumise tähtajast. 15.05.2012 R.V esitas kohtule uue taotluse, milles palub pikendada Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega veel üheks aastaks või vabastada teda menetluskulude tasumisest, kuna ta viibib vanglas ja ei tööta.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud taotlusega, kohtuotsusega ja määrusega, leidis, et R.V taotlus menetluskulude tasumise pikendamiseks enam kui aastaks ei kuulu rahuldamisele. Viru Maakohtu 29.06.2011 määrusega juba pikendati Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega R.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. Seega R.V oli võimalus teha aasta jooksul jõukohased maksed menetluskulude katteks. Kuna seadus sätestab, et rahalise karistuse tasumist võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra, ning selline võimalus on süüdimõistetule Viru Maakohtu 29.06.2011 määrusega juba antud, ei pea kohus võimalikus R.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega pikendada seaduses ettenähtust pikemaks ajaks. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. R.V on tunnistatud süüdi varavastase kuriteo toimepanemises. Seega isiku vanglasse sattumine ja sellest tulenev olukord on tekkinud tema enda süül kuritegeliku käitumise tagajärjel. Kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist ei saa pidada ebaõiglaseks. Isik, kes paneb kuriteo toime, peab arvestama olukorraga, et süüdimõistmise korral peab ta hüvitama menetluskulud. Menetluskulude tasumisest vabastamine eesmärgiga kergendada süüdismõistetu poolt menetluskulude tasumist oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes, kellel on ootuspärane õigus nõuda kurjategija poolt menetluskulude tasumist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude sissenõudmine ohustaks põhjendamatult võlgniku või tema pere olukorda selliselt, et võlgniku olukord oleks ebaproportsionaalselt raskendatud võrreldes ühiskonna huviga nõuda kurjategijalt menetluskulud välja. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.V palub tühistada maakohtu määruse ja pikendada kriminaalasjas nr 1-09-4547 (108233000700) välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra. R.V palub vabastada teda menetluskulude tasumisest, kuna Viru Vangla ei võimalda talle töökohta, et ta saaks väljamõistetud menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus.
2.KrMS §423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
3.KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
4.Esmalt käsitleb ringkonnakohus võimalust korduvalt pikendada või ajatada rahalise karistuse ja väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega KrMS § 424 alusel. Seejärel käsitleb ringkonnakohus R.V-lt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise põhjendatust.
5.KrMS § 424 võimaldab rahalise karistuse tasumise pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kui süüdimõistetule on selline võimalus juba antud, ei võimalda kehtiv seadus pikendada väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega pikemaks ajaks. Riigikohus on sedastanud, et KrMS § 424 võimaldab rahalise karistuse tasumise pikendamise tähtaega mõjuval põhjusel korduvalt pikendada. Nimelt kuigi KrMS § 424 tekstist nähtuvalt võib tähtaega pikendada või ajatada korraga kuni ühe aasta võrra, ei tulene nimetatud sättest keeldu teha seda korduvalt (RKKKm nr 3-1-1-212, p 8). Seega on kehtiva seaduse kohaselt võimalik pikendada või ajatada rahalise karistuse ja väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega KrMS § 424 alusel mitu korda järjest.
6.KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse ja KrMS §-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega pikendada või ajatada üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita (RKKKm nr 3-1-1-57-12, p 9).
7.Riigikohus on sedastanud, et sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Siiski ei saa sissetuleku puudumist käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. Mõjuva põhjuse puudumisel tuleb rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamise taotlus jätta rahuldamata (RKKKm nr 3-1-1-2-12, p 9).
8.Ringkonnakohus leiab, et R.V ei ole esitanud ringkonnakohtule mõjuvat põhjust menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Nagu eelnevalt mainitud, ei ole sissetuleku puudumine iseenesest mõjuvaks põhjuseks. Samuti on Riigikohus sedastanud, et pelgalt kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa käsitada mõjuva põhjusena KrMS § 424 mõttes, mis annaks aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks (RKKKm 3-1-1-5712, p 10). Kuna R.V lasub mõjuva põhjuse tõendamise kohustus, oleks ta pidanud esitama tõendid oma majandusliku olukorra kohta. Sellist tõendamiskohustust ta täitnud ei ole.
9.Seega leiab ringkonnakohus, et R.V poolt toodud põhjuste puhul – viibimine Viru Vanglas ja töökoha mitteomamine – ei ole tegemist mõjuvate põhjustega KrMS § 424 tähenduses ning Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud.
10.Puutuvalt määruskaebuses esitatud taotlust R.V menetluskulude tasumisest täielikult või osaliselt vabastada, märgib ringkonnakohus, et pärast Viru Maakohtu 27.09.2010 kohtuotsuse jõustumist, millega mõisteti R.V-lt välja menetluskulud nimetatud summas, ei saa ringkonnakohus R.V menetluskulude tasumisest täielikult või osaliselt vabastada. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamise ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. See küsimus lahendatakse aga süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel, mitte kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel.
11.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.