Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest Asjaolud Tartu Maakohtu 8.06.2012 määrusega jäeti L.R temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. L.R kannab karistust Harju Maakohtu 19.10.2010 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.01.2010. a otsusega mõistetud karistuse osa võrra määrates liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Sellest arvati maha Harju Maakohtu 26.01.2010. a otsusega ärakantud osa ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 27.10.2010. Karistuse kandmise aja algus on 27.10.2010 ja lõpp 09.11.2013. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega alates 09.05.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et ehkki formaalsed alused L.R-ini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud, tuleb arvestada ka KarS § 76 lg-s 3 sätestatud tingimusi. Maakohus pidas positiivseks, et L.R on vabanedes kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud aktiivse uimastisõltuvusrehabilitatsiooni, sotsiaalabiprogrammi XXXX, riigikeele XXXX kursuse, osalenud majandusabitöödel ja jooga kursustel, asunud läbima sotsiaalabiprogrammi XXXX ja riigikeele XXXX õpet ning osaleb individuaalsetel vestlustel psühholoogiga. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma elustiili ja käitumise muutmiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel ka tegutsema. Kohus märkis samas, et peab arvestama sellega, et L.R-i on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Temale mõistetud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja seda on asendatud ka üldkasuliku tööga. Sellest hoolimata on süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist jätkanud ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, millest kohus järeldas, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu üldiselt näidanud ülesse motivatsiooni oma varasema käitumise muutmiseks, on tal vangistusest siiski ka üks distsiplinaarrikkumine. Kuigi tegemist ei ole tõsise rikkumisega, ilmestab see siiski tema kohatist mõtlematut ja reeglitega mittearvestavat käitumist. Kohtus märkis, et esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu peamiseks kuritegeliku käitumise eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine ning oma sõltuvusvajaduste rahuldamine. Arvestades seda, et käesoleval ajal vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht, eriala ja ametlik töökogemus ning tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leidis kohus, et esineb reaalne oht

vabanedes uute kuritegude toimepanemiseks tulenevalt L.R-ini majanduslikust olukorrast ja selle ebastabiilsusest. Kohtul oli alust kahelda, kas ema lubadus süüdimõistetut vabanemisel toetada, samuti L.R-ile määratud 40%-line töövõimekaotus tagaksid piisava majandusliku stabiilsuse, et kuritegude toimepanemisest hoiduda, millist ohtu suurendaks see, kui süüdimõistetu jätkaks vabanedes narkootikumide tarvitamist. Kohus märkis, et kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma sõltuvusprobleemidega aktiivselt tegelenud ning saab vanglas ka XXXX, millega kavatseb vabaduses jätkata, tuleb arvestada, et narkootikume on ta tarvitanud väga pikka aega, enda sõnul 10 aastat, sealhulgas süstimise teel, ning tal on diagnoositud XXXX. Seega vajab narkootikumidest loobumine lisaks professionaalsele sekkumisele süüdimõistetult ilmselt ka väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli oskust. Arvestades seda, et oma varasema käitumisega on süüdimõistetu näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele ning ka käesoleva vangistuse ajal on ta rikkunud temale vanglatingimustes kehtestatud reegleid, siis ei olnud kohtul siiski piisavat kindlust, et süüdimõistetu ennast vabaduses piisavalt distsiplineerida suudab ja narkootikumidest täielikult hoidub ning et sellest tulenevad kuriteoriskid on praeguseks piisavalt maandatud. Kohus leidis, et süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kandes jätkata oma sõltuvusprobleemiga tegelemist ning näidata, et ta on valmis täpselt järgima temale kehtestatud reegleid. Samuti annaks rangetes vangla tingimustes karistuse edasi kandmine süüdimõistetule vabaduses paremad võimalused narkootikumidest hoidumiseks ja edasiseks õiguskuulekaks toimetulekuks, kuna tagaks talle pikema-aegsema võõrdumise narkootikumidest ja seega hõlbustaks sõltuvusravi jätkamist. Maakohus leidis, et katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt täita elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse tingimusi. Kohus leidis, et süüdimõistetul tuleb vangistuses oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda ning näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ja on igati motiveeritud oma eluviisi muutma. Samuti tuleks tal jätkata riigikeele omandamist ja võimalusel omandada eriala. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub vabastada L.R tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaitsja arvates ei võtnud kohus arvesse kõiki L.R-ini käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. L.R on tulevikuks plaan omandada kursustel Eesti Töötukassa vahendusel XXXX eriala ja ta on kindel, et saab sellel alal tööle. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et L.R olid varem probleemid narkootikumidega, ent ta otsustas sõltuvusega võidelda ja läks 11.01.2010. a XXXX OÜsse T E, kus ta viibis kuni kinnipidamiseni. Toimikus oleva tõendi kohaselt ei olnud ravi ajal distsipliinirikkumisi ja peale vabanemist võetakse ta tagasi XXXX. Esimeste sammude tegemine on tõenduseks sellele, L.R-ini on asunud paranemise teele. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest võib näha, et L.R on individuaalse täitmiskava täitnud. L.R on osa võtnud riigikeele kursustest tasemel XX-XX (eksamitulemus 92%) ja XX, XXXX treeningutest, XXXX programmist, alates 14.02.2012 läbib sotsiaalprogrammi XXXX, millega paralleelselt on toimunud individuaalsed vestlused psühholoogiga. Perioodil 05.07.2011-08.03.2012 viibis ta sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooniks. Käesolevaks ajaks on aktiivne rehabilitatsioon läbitud. Kaitsja arvates näitab eeltoodud programmide läbimine, et L.R on läbi mõelnud oma varasema elukäigu ebaõigsuse, töötab oma probleemidega ja tahab saada uusi teadmisi, mis aitavad kaasa tema sotsialiseerumisele.

Kaitsja märgib, et L.R on toetav perekond ja kindel elukoht. L.R soovib aidata oma last, kes elab L.R-ini emaga koos aadressil, kuhu ta elama asuks. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ning ema ja vend on andnud nõusoleku järelevalveseadme paigutamiseks korterisse. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et Tartu Vangla toetab L.R-ini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla allutamisega käitumiskontrollile. Kaitsja leiab, et L.R on muutnud oma suhtumist elule, teinud ära suure töö enda kallal ja teadvustanud edaspidise seaduskuuleka elu vajalikkust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.