Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-9685

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Sergei Kumsi (Kums) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 jätta Tartu Maakohtu 30. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Kumsi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 30.05.2012. a määrusega jäeti Sergei Kums talle Tartu Maakohtu 17.10.2011. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Kums on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.10.2011. a otsusega, millega talle mõisteti KarS § 143 lg 2 p 1; § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle 1 aasta ja 8 kuu pikkune vangistus, mida suurendati KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg-te 6, 7 alusel Tartu Maakohtu 16.09.2010. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 22.03.2011 ja lõpuks 18.06.2013. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 05.05.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamusega, leidis, et S. Kumsi vabastamine praegu ei ole põhjendatud.

Maakohus arvestas kõiki S. Kumsi isikut iseloomustavaid andmeid – mh tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning tagajärgi, mida võib kinnipeetavale tingimisi enne tähtaega vabastamine kaasa tuua. Võttes aluseks kinnipeetava iseloomustuse, leidis kohus, et S. Kumsi varasem käitumine, kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. S. Kumsi on 5 korral kriminaalkorras karistatud ning allutatud ka käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele ei asunud ta paranemise teele ja ka käitumiskontrolli ajal jätkas kuritegude toimepanemist, mis näitab, et ta ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et suudab seaduskuulekalt käituda. Ka vangistuse jooksul saadud distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Maakohus märkis, et vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leidis, et kuna kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis tema käitumisele mõju avaldavad, võib seda pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohus järeldas eelnevast, et S. Kumsi puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Maakohus arvestas S. Kumsi toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, tema korduvat karistatust, käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses ning sedastas, et isiku käitumine vangistuses näitab, et ta ei ole veel võimeline hoidma oma käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Ka varasem kriminaalhooldusele määramine ei täitnud oma eesmärki, kuna S. Kums ei suutnud kriminaalhoolduse tingimustest kinni pidada. Kohus märkis, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridus ning osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaksid tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu S. Kums palub ringkonnakohtul vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega. S. Kums märgib, et lõpetas vanglas X. klassi, läbis riigikeele XX taseme kursuse, töötab XXXX ja tal puuduvad sisekorra rikkumised. Tal on vabanedes sotsiaalkorter XXX. Samuti on tal sugulased, kes aitavad nii materiaalselt kui moraalselt. Vabanemise korral tagab materiaalse toetuse linna sotsiaalabi osakond. Lastekodu poolt on ette nähtud elluastuja toetus 300 eurot, mis on seni saamata. Samuti on tal olemas töökoht ettevõttes V L, mille tõendit ta ei ole jõudnud saada. S. Kums lubab täita järelevalvenõudeid ja hoiduda seaduserikkumistest. Vangistuses olles on ta paljustki aru saanud ja ei taha jätkata vanaviisi, vaid hakata elama normaalset seaduskuulekat elu. Ka määruskaebuse kirjutamise eesmärgiks on ennetähtaegne vabanemine, et mitte kaotada oma noort elu. Ta on poole vangistusest ära kandnud, toimepandut kahetsenud ja mõistnud, milliseid muutusi peab ette võtma. Sel põhjusel leiab ta, et vangistus on oma eesmärgi täitnud ja teine pool karistusest võiks jääda kandmata. S. Kums märgib, et oli toimepandud kuritegudes osaliselt süüdi, ent ei saanud teisiti käituda, kuna kuulus keskkonda, kus teisiti ei käitutud ja kasvatamisega keegi ei tegelenud. S. Kums märgib, et on nüüd paljugi muutunud, vanemaks saanud ja annab endale aru oma tegudest ja soovib olla seaduskuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused