Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuli 2012. a Tartus, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-12-6241
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
V. V. (V.) süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7,8, 9; § 1572, § 121, § 202 lg 1 järgi; E. K. (K.) süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi; MAIA KINSIGO süüdistus KarS § 202 lg 1 järgi
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn
Süüdistatav
Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXX Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX, XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 9 korral Tõkend: vahi all alates 22.01.2012.a.
Seaduslik esindaja Kaitsja Süüdistatav
riigi poolt määratud korras advokaat Ahto Sirendi
Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXX
Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja
Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX, XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1 korral: 1) 30.08.2010.a. Tartu Maakohtu poolt vabastatud KarS § 263 p 1 kuriteo karistusest KarS § 87 alusel ja allutatud 1 a käitumiskontrollile; 2) 25.03.2011.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 1, 2 alusel vangistusega 1 kuu; väärteokorras karistatud 7 korral; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.05.2011.a. Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello Maia Kinsigo Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: 47003292788 Kodakondsus: XXX Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht või õppeasutusXXX, XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 3 korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18.04.2012.a. Riigi poolt määratud korras advokaat Marina Valge
Süüdi tunnistada V. V. KarS § 199 lg 2 p-de 7,8, 9 järgi ja karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V. V. KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V. V. KarS § 1572järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. Süüdi tunnistada V. V. KarS § 202 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista V. V. liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus V. V. suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 9 (üheksa) kuud ei pöörata tingimisi täitmisele, kui V. V. ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
1 p 5 alusel V. V. ja E. K. solidaarselt J. E. kasuks 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot 31 senti, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXX SEB Pank.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: V. V. süüdistatakse selles, et tema:
Veel süüdistatakse V. V.’t selles, et tema V. V.’e nõusolekuta kasutas V. V.’e isikuandmeid, s.o. V. V.’e ees-ja perekonnanime, sünniaega ja elukohta, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast (V. V.’st) teadvalt ebaõige ettekujutus, et varjata enda osalemist kuriteo toimepanemises sellega, et 07.06.2011.a. kella 06.00 ajal Tartus Riia 179a asuvas Tartu Arestimajas esines V. V., ütles teenistusülesandeid täitnud ja tema isikuandmeid kontrollinud Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalituse komissar Jüri Nõmm’ele teise isiku s.o. V. V. isikuandmed ning allkirjastas V. V.’ena isikusamasuse tuvastamise akti ja kirjutas V. V. esinedes ja V. V.’e andmeid kasutades omakäelise seletuse selle kohta, kuidas V. V. varastas koos E. K. ja V. A. Tartu linnast rolleri, eesmärgiga varjata enda (V. V.) poolt toime pandud kuritegu ning XXX saatmist ja tekitas sellega kahju V. V.’e seadusega kaitstud huvidele. Sellega pani V. V. toime KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. Veel süüdistatakse V. V.’t selles, et tema 2010.a. kevadel omandas Tartu maakonnas Puhjas eeluurimisel tuvastamata isikult ja hoidis enda valduses A. T.’ile kuuluvat trikijalgrattast BMX GT väärtusega 191.73 eurot (3000 krooni), mis oli eelnevalt ööl vastu 05.09.2009.a. varastatud Tartu maakonnast Ülenurme vallast XXX maja hoovist, saades aru, et tegemist on süüteo tulemusena saadud varaga ning turustas selle jalgratta 2010.a. juunis Tartu maakonnas Puhjas 500 krooni eest V. K.’ile. Sellega pani V. V. toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 121; § 1572; § 202 lg 1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline, moraalne ja füüsiline kahju. Tsiviilhagi on esitanud kannatanud: - J. E. summas 352,95 eurot (kuriteo panid toime V. V., V. A. ja E. K.) - L. L. summas 100 eurot (kuriteo panid toime V. V., E. K., M. O.; 03.02.2012.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-14204 mõisteti M.O. välja 100 eurot kannatanu L. L. kasuks); - L. L. summas 991,10 eurot (kuriteo pani toime V. V.); - K. K. summas 316,93 eurot (kuriteo pani toime V. V.). Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V. V. karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V. V. karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 1572 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V. V. karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V. V. karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista V. V. liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus V. V. suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub osaliselt kohesele
ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 9 kuud ei pöörata tingimisi täitmisele, kui V. V. ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline ja moraalne kahju. Tsiviilhagi nõuded on esitanud kannatanud: - A. J. summas 191,73 eurot (kuriteo panid toime E. K. ja R. S.); - L. L. summas 100 eurot (kuriteo panid toime V. V., E. K., M. O.; 03.02.2012.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-14204 mõisteti M.O. välja 100 eurot kannatanu L. L. kasuks); - J. E. summas 352,97 eurot (kuriteo panid toime V. V., V. A. ja E. K.). Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E. K. karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Menetluskulud: a) advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi teenus 268,55 eurot summas. b) toimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Maia Kinsigot süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 03.06.2011.a. kuni 07.06.2011.a. omandas Tartu maakonnas V. V.’elt K. K.’ile kuuluva motorolleri Kingway Zibo väärtusega 706 eurot, mis oli eelnevalt ajavahemikus 02.06.2011.a. kell 22.00 kuni 03.06.2011.a. kell 08.00 varastatud Tartus XXX maja eest. M.Kinsigo sai aru, et tegemist on süüteo tulemusena saadud varaga ning hoidis seda motorollerit enda valduses oma ehitusjärgus majas Tartu maakonnas XXX kuni 07.06.2011.a, s.o kuni politsei motorolleri ära võttis. Sellega pani Maia Kinsigo toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, see on süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 202 lg 1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne kahju. Tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 202 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Maia Kinsigole karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Menetluskulud: a) advokaadi tasu 76,80 eurot; b) toimiku koopia tegemise kulu 0,45 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdistatavad süüdi tunnistada vastavalt kokkulepetes kajastatule ja mõista neile kokkulepitud karistus. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Kohtuistungil ilmnes, et A. J. tsiviilhagi on vähenenud 100 euro võrra ja hagiks on 91, 73 eurot ning J. E. tsiviilhagi on vähenenud 235, 31 eurole. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskulu osaliselt ja jätta KrMS § 180 lg 3 alusel suurem osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus on seisukohal, et nii süüdistatavate endi kui ka nende seaduslike esindajate varaline olukord ei võimalda menetluskulu tervikuna välja mõista. Samuti peab kohus vajalikuks menetluskulu vähendada resotsialiseerumise väljavaateid silmas pidades.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.