Tallinna Ringkonnakohus 11.07.2012. a, Tallinn Kirjalikus menetluses
Kohtuasja number
1-12-2285
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer
Kriminaalasi
K.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 27.04.2012.a. otsus
Apellant
kaitsja
Prokurör
Svetlana Maripuu K.E, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, süüdistusakti kohaselt alaline elukoht puudub, ise nimetab elukohaks xxxxxxxxxxx, juhutööd, varem kriminaalkorras karistatud üheksal korral, neist kaks viimast:
Süüdistatav
25.02.2008.a. Tartu Maakohtu otsuse alusel liitkaristuseks vangistus 3 aastat 2 kuud 24 päeva, vabanes kinnipidamiskohast 27. mai 2011.a.; 21.06.2011.a. Pärnu Maakohtu (Kuninga tänava kohtumaja) otsuse alusel KarS § 266 lg2 p1 järgi vangistusega üks kuu, karistus kantud; väärteomenetluse korras karistatud viiel korral kahtlustatavana kinnipeetud 2. novembrist 2011.a., tõkend vahistamine kohaldatud 4. novembrist 2011.a.
Kaitsja
Eve Grass
Jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 76,8 eurot mõista välja K.E-lt . 1 (4)
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
2 (4)
Tolliameti tõendist nähtub, et K.E on 2009.a. ja 2010.a. rahaline sissetulek puudunud. K.E enda ütluste kohaselt tegi ta peale viimast vabanemist kinnipidamiskohast juhutöid. Võttes arvesse eelnevat ei pidanud kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust. K.E oma jätkuva süstemaatilise kuriteguliku käitumisega on näidanud, et temale mõistetud varasemad kriminaalkaristused, sh. ka vangistused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab K.E ükskõikset suhtumist varasemalt mõistetud karistustesse. Seega on K.E karistamine reaalse vangistusega põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades. Kohus, arvestades K.E isikut, tema varasemat kriminaalkorras korduvat karistamist sealhulgas ka pikemaajalise vangistusliku karistusega, ei pidanud põhjendatuks temale vangistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmist määra, so. alla kahte ja poolt aastat. Kohus leidis, et ainuüksi puhtsüdamlik kahetsus ei ole selline karistust kergendav asjaolu, mis tingiks karistuse mõistmise K.E-le alla sanktsiooni keskmise määra ja annaks alust karistuses kandmisest tingimisi vabastamiseks.
3 (4)
Enamikul kordadel ületas varastatu väärtus KarS § 218 lg-s 2 sätestatud piiri. Lisaks süstemaatilisusele esines veel teinegi varguse kvalifitseeriv tunnus – vargused olid pandud toime sissetungimisega. Süüd suurendavaks peab ringkonnakohus sedagi, et ühel korral varastas K.E raha korjanduskarbist. Lisaks eelnevale on maakohus põhjendatult märkinud ära selle, et K.E on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral, s.h ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kõiki neid asjaolusid arvestades on igati põhjendatud sanktsiooni keskmisele määrale vastava või seda ületava karistuse mõistmine. Maakohus on mõistnud sanktsiooni keskmisele määrale vastava (mitte seda ületava, nagu apellatsioonis mainitud) karistuse. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on otsuses kergendava asjaoluna välja toodud puhtsüdamlikku kahetsust tõepoolest arvestanud. 3.2 Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et süüd kergendava asjaoluna tuleb arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist. Kuivõrd KarS § 57 lg 1 p 3 räägib mitte lihtsalt süü ülestunnistamisest, vaid süü ülestunnistamisele ilmumisest, saab sellest kergendavast asjaolust rääkida vaid juhul, kui isik omal algatusel pöördub kohtueelse uurimise asutusse, et tunnistada oma süüd toimepandud kuriteos. K.E seda ilmselgelt teinud ei ole – ta peeti 02.11.2011. a kinni kahtlustatavana 25.10.2011. a K. R rahakotist 75 euro varastamises. Samal päeval on ta andnud ütlusi, milles tunnistas oma süüd teos, milles teda kahtlustati, ning mainis, et on pannud toime kümmekond vargust. Samas ei nähtu ülekuulamise protokollist, et ta oleks andnud täpsemaid ütlusi teiste varguste kohta. Selleks, et saaks rääkida süü ülestunnistamisele ilmumisest kui kergendavast asjaolust, peab ülekuulamise protokollist nähtuma, et initsiatiiv ülestunnistuseks tuli isikult endalt (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-127-06). Seda 02.11.2011. a toimunud ülekuulamise protokollist ega hilisemate ülekuulamiste protokollidest ei nähtu. Asjaolu, et osade episoodide osas on toimunud K.E ülekuulamised 03.11.2011. a, osades aga alles 18.11.2011. a, näitab ringkonnakohtu hinnangul pigem, et K.E ei tunnistanud kohe kõiki toimepandud vargusi üles, vaid menetleja pidi ise välja selgitama, millistes kuritegudes on K.E alust kahtlustada. Ülekuulamistel on K.E tunnistanud oma süüd nendes kuritegudes, milles teda kahtlustati, seda on kohus aga ka arvestanud, lugedes kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse. Nimelt eeldab puhtsüdamlik kahetsus ka süü tunnistamist.
Sten Lind
Ivi Kesküla
Malle Preimer
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.