Kohtulahend

Stanislav Komjakov kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Oma kuritegusid ta tunnistab ja kahetseb ning lubab edaspidiselt seadusekuulekalt käituda. Süüdimõistetu sõnul on tal vaja vabaduses pöörduda X, mida talle vanglas ei võimaldata. Samuti saab teda toetada arstina töötav isa. Kuriteo toimepanemise põhjuseks on süüdimõistetu sõnul lisaks psüühilistele probleemidele ka alkohol. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus vabaduses psühhiaatrilist ravi saada, et seega uusi kuritegusid vältida. Samuti toetavad vabastamist tema vabastamisjärgsed elutingimused. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sirle Melk on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Stanislav Komjakovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et Stanislav Komjakovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Stanislav Komjakov ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Stanislav Komjakovi puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja õe igakülgse toetuse olemasolu. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses läbinud vestluseid oma käitumise muutmise, enesevalitsemise ja kuritegude tunnistamise teemadel ning on käinud X ja X vastuvõtul. Samuti on ta osalenud majandusabitöödel ning on alustanud riigikeele õpet. Samas aga peab kohus arvestama, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral ning käesolev vangistus on talle teine reaalne vangistus. Varasema vangistuse kandmiselt on süüdimõistetut ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud ning samuti kulges materjalidest nähtuvalt mõneti problemaatiliselt temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg. Seega ei ole varasemad karistused süüdimõistetule ilmselt piisavat mõju avaldanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud käituda positiivselt ja alluda tema üle kehtestatud reeglitele, mistõttu on tal vangistusest kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Neist üks karistus on talle määratud eelmisel aastal ametniku suhtes ähvardava iseloomuga väljendi kasutamise eest, mida tuleb lugeda üsnagi tõsist laadi rikkumiseks. Ülejäänud kahe rikkumise puhul on küll tegemist kergemat laadi rikkumistega, kuid arvestades nende toimepanemise aega vahetult enne käesoleva ennetähtaegse vabastamise arutamist, näitavad need seda, et süüdimõistetu suhtumine temale kehtestatud reeglite täitmisesse ei ole varasemaga võrreldes veel oluliselt muutunud. Eeltoodu põhjal on kohtul alust kahelda, kas

süüdimõistetu on vangistusest piisavad järeldused teinud ning on motiveeritud ja võimeline edaspidiselt vabaduses seadusekuulakalt elama ja temale ettenähtud reegleid täitma. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et peamiseks süüdimõistetu kuritegeliku käitumise riskiteguriks tuleb lugeda temal esinevaid probleeme vaimse tervisega. Materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetu kalduda emotsionaalsele ebastabiilsusele ja käituda kohati impulsiivselt, mis võib mõjutada ka tema õigusvastast ja X käitumist. Ka süüdimõistetu ise tunnistas kohtuistungil psüühilisi probleeme, nentis, et need võivad olla seotud tema poolt toime pandud X ning avaldas, et on motiveeritud pöörduma seetõttu vabaduses ka X. Samas nähtub materjalidest, et oma probleemi ei ole süüdimõistetu tunnistanud kogu vangistuse ajal ning varasemalt samalaadse kuriteo eest vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt ei ole ta ravileminekust huvitatud olnud. Seega leiab kohus, et on mõneti kaheldav, kas süüdimõistetu oma kuritegude ja nende põhjuste täielikku olemust ikka piisavalt täpselt mõistab ja endale tunnistab, et asuda seeläbi igati motiveeritult oma ravimisega tegelema ja ebasobivast käitumisest hoiduda. Kuigi on positiivne, et süüdimõistetu on juba vangistuses osalenud erinevatel toetavatel vestlustel oma käitumise ja vaimsete probleemidega tegelemiseks ning on näha tema mõningast motivatsiooni oma probleemidega tegelemiseks, leiab kohtunik, et süüdimõistetul tulek siiski vangistuses oma käitumist ja tegusid edasi analüüsida ning näidata, et ta on igati teadlik oma kuritegude täielikust olemusest, põhjustest ja tagajärgedest kannatanutele ning on valmis oma käitumise muutmise nimel ka reaalselt tegutsema. Samuti tuleb süüdimõistetul näidata, et ta suudab alluda tema üle kehtestatud korrale ja täita temale seatud nõudeid, mis on olulised näitajad enese distsiplineerimise ja edasise raviallumuse seisukohast. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vangla rangetes tingimustes temale kehtestatud korrale, siis puudub kohtul piisav veendumus ka sellest, et ta suudaks täita temale seatud kontrollnõudeid ja kohustusi vabaduses, mis on aga ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Stanislav Komjakovi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et karistus oleks tema puhul oma eesmärgid täitnud ning ta suudaks edaspidiselt seadusekuulekalt käituda ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades süüdimõistetul juba praeguseks mõninga motivatsiooni olemasolu enda muutmiseks, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kümne (10) kuu pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul oleks süüdimõistetul võimalik oma käitumise muutmist ja probleemidega tegelemist toetavatel vestlustel edasi osaleda, oma kuriteo riskitegureid enam analüüsida ning seega tagada ka tulevaseks raviks paremad võimalused.

Peet Teidearu Kohtunik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 06. juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Stanislav Komjakovi kaitsja Valli Murde määruskaebus rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.