Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 28.05.2012 määrusega jäeti A.B temale Viru Maakohtu 04.10.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 04.10.2011 otsusega tunnistati A.B süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning KarS § 213 lg 1 järgi. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti Viru Maakohtu 04.10.2011 otsusega mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 21.10.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega 2 aastat 10 kuud 16 päeva vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 16 päeva vangistust. A.B karistusaja algus on 25.10.2010 ja lõpp 10.09.2013. Viru Vangla esitas 02.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et A.B ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. A.B on kriminaalkorras karistatud 7-1 korral, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust esimest korda. A.B on varasemalt korduvalt käitumiskontrollile allutatud, kuid ta on määratud katseajal jätkanud uute kuritegude toimepanemist. A.B-le Viru Maakohtu 22.01.2010 otsusega määratud vangistus asendati üldkasuliku tööga, mille tegemisega ta hakkama ei saanud ja mis pöörati Viru Maakohtu 21.05.2010 määrusega samuti reaalsele täitmisele. A.B kannab käesoleval hetkel Viru Vanglas karistust kahe kohtuotsuse kohaselt, mille järgi mõisteti talle reaalsed vanglakaristused. Viru Maakohtu 21.10.2010 otsusega on A.B süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1, 4; 213 lg 1, 215 lg 2 p 1, 201 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4, 157 2 ja 394 lg 2 p 2 järgi ning Viru Maakohtu 04.10.2011 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja 213 lg 1 järgi. Eeltoodu võimaldab teha järelduse, et A.B pani järjest uusi kuritegusid toime muuhulgas ka karistamatuse tundest, sest varasemad mittevabadusekaotuslikud karistused ei täitnud tema puhul oma eesmärki. Arvukad kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt sõltuvusprobleemist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. A.B küll ise loodab kooli kõrvalt teha kolimistöid, kuid täielikku kindlust töö saamise osas käesoleval ajal ei ole. Maakohtul puudub veendumus selles, et vabastades A.B vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib töökoha mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, arvestades märkimisväärseid võlanõudeid, samuti arvestades kinnipeetava alkoholisõltuvust, tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, reaalne oht, et A.B võib toime panna uusi kuritegusid. -2-

Maakohus nõustus prokuröriga selles, et elektrooniline valve ei välista A.B poolt uute kuritegude toimepanemist, eriti arvutiga seotud kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt oleks järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist A.B puhul mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 53% ja vägivaldse kuriteo eest 42%, mis on kõrge protsent. Seega eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut arvestades oleks kohtu arvates käesoleval ajal ennatlik kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus tunnustas A.B selle eest, et ta on vanglas olles laitmatult käitunud, jätkanud õpinguid ning ennast mitmes erinevas valdkonnas mitmekülgselt arendanud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kaitsja palub maakohtu määruse tühistamist ning A.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja märgib, et A.B puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas. Seega on karistuse kandmine teda otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab asjaolu, et ta soovis vanglas töötada koristajana. Ta ise soovib jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks ning on motiveeritud omandama eriala või kõrgharidust. Lisaks on A.B otsustanud lõpetada alkoholi tarbimise ja lõpetada igasuguse suhtlemise kuritegelike sõpradega. Nimetatud arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest ja positiivsetest asjaoludest kinnitab, et A.B on vangistus positiivselt mõjutanud. Kaitsja hinnangul ei saa talle ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta on töökoha saamiseks läbinud karjääriplaneerimise kursused ja võlanõustamise koolituse, lisaks läbinud programmi „Agressiooni asendamine“. Varem on ta töötanud juhutöödel. A.B on olemas toetav sotsiaalvõrgustik vanemate ja sugulaste näol, kes on pakkunud oma abi töökoha leidmisel ning toetavad materiaalselt keskhariduse omandamisel. Varasem töökogemus võimaldab tal reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda elatamiseks ja võlgade tasumiseks. Seega on A.B vabanedes garanteeritud kindel elukoht, abistav sotsiaalne võrgustik ja leitav töökoht. Kaitsja leiab, et A.B edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu on ta ise eluliselt huvitatud olema seadusekuulekas. Kaitsja leiab, et A.B on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, kohaldades sealjuures tema suhtes käitumiskontrollinõudeid. Kaitsja on kindel, et A.B on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Kriminaalhooldaja saab katseajal suunata A.B edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning -3-

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A.B on olemas vabanedes elukoht ning toetavad sugulased. Ringkonnakohus hindab samuti A.B poolt omandatud haridust ning läbitud sotsiaalprogramme. Eriti tähelepanuväärseks peab ringkonnakohus A.B distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on vangistatu õiguskuulekas käitumine eriti oluline. Sellest tulenevalt loodab ringkonnakohus, et A.B suudab edaspidigi säilitada motivatsiooni oma käitumise parandamiseks ning distsiplinaarrikkumistest hoidumiseks. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab A.B veelgi kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et A.B on korduvalt karistatud süütegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda seitse korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures A.B on kuritegusid toime pannud ka katseajal. Väärteokorras on teda karistatud 24-l korral. Käesoleval hetkel kannab A.B liitkaristust mitmete erinevate varavastaste kuritegude eest, sealhulgas kelmused, omastamine, asja omavoliline kasutamine, vargus. Kuna eelnev karistus ei hoidnud teda uuesti varavastaste kuritegude toimepanemisest, siis ei tekita see ringkonnakohtus veendumust, et A.B suudab vabaduses elada seadusekuulekat elu. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuses märgitud uute kuritegude toimepanemise tõenäosus A.B puhul on suur – vägivaldse kuriteo puhul 42% ja mittevägivaldse puhul 53%. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et A.B-le ei saa tema eelnevat karistatust ette heita, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused. KarS § 76 lg 3 sätestab, et tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel tuleb muuhulgas arvestada toime pandud kuriteo asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat elukäiku. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A.B on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki – hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, siis on käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennatlik. Ringkonnakohtul ei teki veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära A.B poolt uute kuritegude toimepanemise, eriti arvutiga seotud kuritegude toimepanemise. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohtul ei teki veendumust, et A.B on piisavalt motiveeritud katseaega edukalt läbima. A.B on eelnevalt korduvalt käitumiskontrollile allutatud, kuid ta pole täitnud üldkasuliku töö tegemise kohustust ning on katseajal toime pannud uued kuriteod. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. A.B suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuritegusid toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et A.B tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. -4-

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. A.B peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 38 eurot 40 senti määruskaebuse koostamise eest.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

-5-

Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.