Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2012, Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-13335 (1193000219)
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
4. juuni 2012, Tallinn, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
Lehar Reimandi ja Kaspar-Kenneth Hirtentreu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 8. veebruari 2012 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava Lehar Reimandi kaitsja adv Andres Simson
Prokurör
Riigiprokurör Kati Miitra
Süüdistatav
Lehar Reimand, isikukood 38212270263, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxxxx, ei tööta, kahtlustatavana kinni peetud 11.06 2011, tõkend vahistamine kohaldatud 13.06. 2011, varem kohtulikult karistatud 1-l korral: Harju Maakohtu 27.12.2010 otsusega KarS § 209 lg 2 p 2, 3; § 345 lg 1; § 394 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat
Kaitsja
Adv Andres Simson
Reimandi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata.
Kohtuistungil ei ole esitatud tõendeid, et K. Hirtentreu oleks üle andnud või omanud kokkupuudet marihuaanapakikesega, mistõttu peaks süüdistuses selle episoodi järgi isikute grupi välistama. Telefonikõnedest S. M ja L. Reimandi vahel ei ole üheselt arusaadav, et jutt käiks kanepi üleandmise soovist. Viimast kõnet, milles S. M palub välja mõelda arve suuruse, küsib koopiate hinna kohta, räägib, et 10 koopiat tõi keegi tagasi ja tema neid deklareerida ei saa, samuti räägib ööpäeva rendist, ei saa kaitsja arvates kuidagi kanepiga siduda. Arvestades, et S. M peeti kinni 6.05.2011 ja nimetatud kõne on võetud 11.05.2011, kui marihuaanat sel hetkel tema valduses ei olnud, on selle telefonikõne sisu fabritseeritud ja provotseeritud. Vahetult kanepi üleandmist fikseeritud ei ole. L. Reimandi suhtes tehtud kolmest sõrmejäljeekspertiisist saadi tulemused alles kolmandal korral, mis viitavad tema puutumusele kanepipakiga. Eksperdile on esitatud küsimus 4 isiku sõrmejälgede kohta; samas nenditakse, et S. M ja S. S sõrmejäljekaarte üldse ei ole. Samas jõutakse mittejälgitavale järeldusele, et teiste isikute sõrmejäljed esinevad. Tulemuste kulg ei ole arusaadav, põhjendus on trafaretne, üldtunnuseks on jälgede üldine kuju ja eritunnusteks papillaarkurdude kulgemises toimunud muudatused. Kohtuistungil asitõenditena näidatud kattepakendid ei ole kastid, mida peavad tõstma kaks inimest. Kuna L. Reimandilt võeti sõrmejälgi kolmel korral, siis peaks olema kajastatud kõikide ekspertiiside läbiviimine, samuti tulemusteni jõudmine. Kohtu tuginemisega ekspertiisiaktile on rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme. Veel leiab kaitsja, et puuduvad tõendid ka L. Reimandi süüdimõistmiseks 162,2 gr GHB omamises ja käitlemises isikute grupis. K.-K. Hirtentreu kohtus antud ütluste kohaselt ei teadnud autos viibijatest keegi peale tema GHBst midagi, GHB oli K.-K. Hirtentreu oma tarbeks, millele viitab aine väike kogus, mis ei ole mõeldud edasiandmiseks või levitamiseks. Puuduvad tõendid, et L. Reimand oleks olnud selle ainega kuidagi puutumuses. DNA ekspertiisi kategoorilises vormis antud ei ole. Termin „ei ole välistatud“ ei ole piisavaks tõendiks, et väita kategooriliselt L. Reimandi seotust pudeliga. K.K. Hirtentreu eeluurimise alguses antud ütlusi ei saa tõendina arvestada ja kohus ei oleks tohtinud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Kaitsja arvates tuleb L. Reimand selles episoodis tõendite puudumisel õigeks mõista. Apellant peab vajalikuks hinnata veel teo raskusastet, samuti suure ja väikese narkootilise aine koguse piiritlemist üldiselt. Antud kriminaalasjas tõendab narkootilise aine suure koguse esinemist ekspertiisi asemel 17.04.2007 Ekspertiisibüroo Lõuna-Eesti osakonnast T Pile saadetud kiri. Vastuskirja õigsust kinnitab A. K templiga „koopia õige“. Kaitsja leiab, et antud asjas ei ole narkootiliste ainete suurte koguste esinemine korrektselt määratletud alljärgnevatel põhjustel: -suur kogus peab olema igal konkreetsel juhul ekspertiisiga tuvastatud, arvestades, et antud juhul on tegemist piiripealsete kogustega; -vastuskiri T. Pile ei saa asendada ekspertiisi, aegunud kirjavahetus prokuröri ja eksperdi vahel ei ole asjakohane tõend; -uurija A. Ka tempel „koopia õige“ ei muuda dokumenti käesolevas kriminaalasjas pädevaks, võõras isik ei saa kinnitada dokumendi autentsust. Vabandav ei ole asjaolu, et uurija on selle dokumendi õigsust kinnitanud eeluurimise viimastel päevadel 16.11.2011, ajapuudus ei õigusta formaalseid vigu; ei ole jälgitav, millisel viisil selles kirjas ekspert järeldustele jõudis ja mis põhjusel on ta just sellised määrad tuvastanud; kirja väljastanud asutus, mida täna sellisel kujul ei eksisteeri. Ülaltoodu alusel ei ole leidnud tuvastamist ainete käitlemine suurtes kogustes ning isikute tegusid saab kvalifitseerida üksnes KarS § 183 järgi. Arvestades antud tegude olemust, KarS § 184 lg 2 karistuse alammäära ja suure koguse piiritlemise küsitavust, leiab kaitsja, et teo raskusastme poolest on tegemist narkootikumidega seotud süütegude osas miinimumilähedase raskusastmega tegudega. Tegemist on põhimõtteliselt leebeimate narkootikumidega, kanepi omamine isegi mitmes Euroopa Liidu riigis ei ole üleüldse karistatav.
Apellatsioonis ei taotlenud kaitsja kaebuse arutamist suulises menetluses, kuid 15.05.2012 ringkonnakohtule esitatud taotluses palub kaitsja kaebuse arutamist suulises menetluses. Põhjendab taotlust asjaoluga, et L. Reimand viibib vahi all ning oluliste vastuolude tõttu tunnistaja S. M ütlustes tuleks ringkonnakohtu istungil kuulata tunnistaja täiendavalt üle.
Hirtentreu ning kus L. Reimand osutas silmadega kohale, kust ta narkootilise aine leida võib ja kust ta kilekotti pakituna narkootilise aine ka leidis. Ka tunnistajana üle kuulatud S. S ütlused kinnitavad S. M ütlusi selles, et neid ootasid kaks meest, kes olid tulnud BMW-ga ja kellest üks seisis juhi ukse juures ja teine tuli parajasti kraavist ning et peale BMW ärasõitu läks S. M kraavi ja võttis sealt kilekoti, mille tõi autosse ja pani kõrvalistuja pingi alla. Lisaks S. M ja S. S ütlustele, millised tõendavad K.-K. Hirtentreu poolt narkootilise aine- marihuaanavaldamist ja vedu edasiandmise eesmärgil, on maakohus kohtuotsuses viidanud DNA ekspertiisiaktile (kd I, tlk 109-118) mille kohaselt saadi proovist nr R 110187 (võetud sinise poolläbipaistva katkise kilekoti sõlmelt, milles oli narkootiline aine) DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja mille alusel ei saa välistada L. Reimandilt ega K.-K. Hirtentreult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna DNA profiilis on olemas kõik L. Reimandil ja K.-K. Hirtentreul esinevad alleelid. Lisaks on sinist värvi läbipaistvalt kilekotilt, lisaks kahele L. Reimandi sõrmejäljefragmendile, tuvastatud K.-K. Hirtentreu neli sõrmejäljefragmenti, millest kaks on jäetud K.-K. Hirtentreu parema käe nimetu ja väikese sõrmega ja kaks vasaku käe pöidlaga (kd I, tlk 33-37). Vaidlust ei ole selles, et narkootilist ainet veeti K.-K. Hirtentreule kuuluva sõiduautoga BMW, mistõttu kaitsja etteheide selles osateos K.-K. Hirtentreu osavõtu kohta tõendite puudumise kohta ei tulene asja materjalidest. Kohtuotsuses kirjeldatud tõendite kohaselt on võimalik seega üheselt mõista, et L. Reimandi ja K.-K. Hirtentreu poolt narkootilise aine marihuaana valdamine ja vedu edasiandmise eesmärgil on tõendatud.
proovist nr A113430 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, mille alusel ei saa kindlalt välistada L. Reimandilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna DNA profiilis on olemas enamus L. Reimandil esinevatest alleelidest. Kohtukolleegium nõustub, erinevalt kaitsjast, maakohtu seisukohaga, et ka selles episoodis on hinnatud tõenditega leidnud tõendamist narkootilise aine GHB käitlemine isikute grupis. Kaitsja väitega, et DNA ekspertiisid peavad olema kategoorilised ja seal ei tohi kasutada mõistet „ei saa välistada“, ei saa kohtukolleegiumi arvates nõustuda. DNA ekspertiisiakti lisana esitatakse alati akti juurde selles käsitletud terminite mõistmiseks selgitused (vaata näiteks kd I, tlk 54-55 Lisa 1 Selgitused aktis enam kasutatud mõistetele ja sõnastusele). Terminit „ei saa välistada“ tuleb sellest tulenevalt mõista selliselt, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. DNA profiil omakorda aga tähendabki uuritud lookuste alleelset koosseisu. DNA ekspertiisiakt käesolevas asjas vastab KrMS § 107 lg 3 p-des 1 ja 2 kehtestatud nõuetele, sest selles on obligatoorselt esitatud uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus, mille pinnalt on kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et terminit „ei saa välistada“ saab hinnata kui olukorda, kus L. Reimandi DNA profiilis sisalduvad kõik alleelid langevad kokku alleelidega, mis on võetud proovina kuriteojäljega eseme pealt ja DNA ekspertiisiakti saab seetõttu käsitleda usaldusväärse ja kohtukõlbuliku tõendina. Ekspertiisi tulemustes ei olnud kohtul põhjust kahelda. Lisaks peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-63-08 väljendatud seisukohale, millest lähtuvalt ei tulene kehtivast kriminaalmenetlusõigusest, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on igakülgselt motiveerinud, millest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et tõendamist on leidnud nii narkootilise aine kanepi käitlemine 6.05.2011 L. Reimandi ja K.-K. Hirtentreu poolt isikute grupis kui ka narkootilise aine GHB suures koguses käitlemine L. Reimandi ja K.-K. Hirtentreu poolt isikute grupis. Nähtuvalt eeltoodust põhinevad kohtu järeldused seadusega lubatud tõenditel, mistõttu on L. Reimandi süüdimõistmine mõlemas talle inkrimineeritud episoodis seaduslik ja põhjendatud.
Kaitsja tuletusega, et L. Reimandi poolt käideldud narkootikumide näol on tegemist „põhimõtteliselt leebeimate narkootikumidega“ ning väikeste kogustega, mis ei olnud mõeldud müügiks laiale ringile, kasu saamiseks ega turustamiseks, kohtukolleegium ei nõustu. Kohtuistungil hinnatud tõenditega on usaldusväärselt leidnud tõendamist, et L. Reimand just turustas kanepit S. Mle. Tulenevalt ülaltoodust on samas ka äärmiselt küüniline väita, et GHB joobe näol oleks tegemist millegi „leebega“.
Urmas Reinola
Meelika Aava
Sten Lind
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.