Kohtulahend

taastamiseks tsiviilhagi 300 eurot. Teatab, et tegelikult ta noaga vehkimist ei näinud aga jutt noaga ähvardamise kohta oli. Kannatanu TG poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et A on tema poeg ja 08.01 ta andis pojale oma mobiiltelefoni. Ta tuli koju ja poeg rääkis, et Rudik ja Vova peksid teda ja varastasid telefoni. Ta helistas Rudikule ning taotles telefoni tagastamist. Mõne päeva pärast toimetati telefon tema tütre kätte ja tsiviilhagi nõuet ei esita. Süüdistatavate süü on peale nende ja kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi fikseeringuga selles, et G vasaku silma piirkonna lahtine haav ja hammaste kaotus ning isiku fotodega; mobiiltelefoni vaatlusprotokolli ja fotoga, G poolt äratundmiseks esitamise protokolliga ( t.l. 7 – 12, 17 – 20, 25 – 29 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatavate süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja tekitatuid kahju tagastamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kannatanu oli neile pikemat aega võlgu ja saamata ka seekord võlga tagasi, lõid kannatanut ainult kätega ja mobiiltelefoni andis kannatanu ise. Kohus suhtub kriitiliselt süüdistatavate ütlustesse kannatanu löömisel kätega ja mobiili edastamist vabatahtlikult, sest need ei vasta asjas kogutud tehioludele. Kohus arvestab kannatanu poolt antud ütlustega, et teda löödi jalaga ja tekitatud vigastused ka viitavad jalalöögile. Samuti tundes hirmu oma tervise pärast ja edasiste vägivallatsemiste ärahoidmiseks, edastas neile, emale kuuluva mobiiltelefoni ja seejärel süüdistatavad lahkusid, võttes kaasa ka kannatanule kuuluva sigaretipaki ja välgumihkli. Kohtuistungil E.U kinnitab, et tema jalalöögist purunesid kannatanu hambad, seega kannatanu poolt antud selgitused veelkord kinnitavad tema poolt antud ütlusi. Süüdistatavad selgitasid, et rahaline võlg kannatanu poolt oli tekkinud juba neli aastat tagasi aga mitmel korral pole raha tagastanud ja nüüd tekkis võimalus uuesti võlga tagasi küsida ja tekkinud vihahoos nõuti uuesti raha ja sega vägivalla teel. Kannatanu eitab võlgu olemist ja seda on kinnitanud ka kohtuistungil. Süüdistatavate poolt kinnitatu, et kannatanu oli neile võlgu on näiline ja kohus suhtub nende versiooni kriitiliselt ja nende esitatu pole leidnud kinnitust ka kriminaalasja materjalidega. Kohus leiab, et süütegu on õigesti kvalifitseeritud, ei ole mingite tõenditega leidnud kinnitust, et mingil ajal kannatanu on jäänud oma tuttavatele võlgu ja seega puudub süüdistatavate teos KarS § 257 süüteo koosseis. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatavate täielik ja osaline süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli nende tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel nende kriminaalkorras karistatust, tekitatud varalise kahju tagastamist, kahetsust, A.V töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, E.U ka elukoha puudumist, E.U poolt süüteo toimepanemisel aktiivsemat rolli, eelkõige kannatanul hammaste purustamist ja aasta möödumisel pärast karistuse kandmist uue tahtliku süüteo toimepanemist, karistusregistri andmete alusel iseloomustusena nende pikaajalist narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta ja neile mõistetud rahatrahvide tasumata jätmist ning karistamist arestiga, kohus leiab, et neid tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada A.V KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) aastat vangistust. KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui A.V kohtu poolt määratud 2 ( kahe ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

kontrollnõudeid, millised määratud KarS § 75 lg. 1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Süüdi tunnistada E.U KarS § 200 lg. 2 p. 7 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) aastat vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 18. veebruarist 2012 a. Valitud tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada aga vabastada karistuse lõppemisel 3 Välja mõista A.V-lt ja E.U-lt kummaltki sundraha summas 725.00 eurot riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista A.V-lt ja E.U-lt kummaltki kaitsjatasu 211.20 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Välja mõista solidaarselt A.V-lt ja E.U-lt tsiviilhagi A G kasuks summas 300.00 eurot. Kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja nende kaitsjatel õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsusele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Makaohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.