Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Maakohus tuvastas Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokurör Anneli Pärt esitas kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise ja süüteo vahetu objekti konfiskeerimise taotluse Vasily Morozovi suhtes. Taotluses palub Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna vanemprokurör Anneli Pärt lõpetada kriminaalmenetlus Vasily Morozovi suhtes KarS § 392 lg 1 järgi avaliku menetlushuvi puudumisel, kuna süü ei ole suur. Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega on prokuratuur taotlenud määrata Vasily Morozovile kohustus – maksta riigituludesse 200 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest ning konfiskeerida Vasily Morozovi poolt 17.01.2012.a toime pandud salakaubaveo katsed vahetuks objektiks eelloetletud ravimpreparaadid. Käesolevas kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks Vasily Morozov ́it selles, et tema, 17.01.2012.a. kell 12:40 ületades Eesti Vabariigi piiri Narva maantee tollipunkti kaudu, liikudes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda jalakäijate liiklusriba, piiri passikontrollile järgneva tollikontrolli käigus, avastati Vasily Morozov ́ilt eriluba nõudvat kaupa, s.o. - 4 jaemüügipakendit ravimpreparaati Fenasepaam, igas pakendis 50 tabletti, seega kokku 200 tabletti. Ravimpreparaadil Fenasepaam puudub Eestis müügiluba. Sotsiaalministri 18.02.2005.a määruse nr 31 “Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse-ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu” : § 3 lg 1 p 3 alusel on ravimite sh toimeainete impordiks või ekspordiks nõutav Ravimiameti eriluba; § 8 lg 1 ja lg 2 sätestab, et Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasaolevate loomade tarbeks. Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit ning kaasasolevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm jaemüügipakendit; § 8 lõige 3 sätestab et jaemüügipakendi suurus on tahketel ravivormidel kuni 100 ühikut, infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml, süstitavatel ravimvormidel 10 ampulli või viaali, välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g, droogidel 100 g. Ravimid peavad olema tootja pakendis; § 8 lõige 5 sätestab, et kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab lõikes 2 või 3 nimetatud kogust, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite jaoks. Sotsiaalministri 18.veebruari 2005.a. määruse nr 31 § 8 lg 4 (RTL 2007, 96, 1616) kohaselt võib ilma Ravimiameti loata võib narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 20 ühikut ning ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia. Narkootilisi või psühhotroopseid aineid võib reisi jaoks kaasa võtta kuni 30 päevaseks raviks vajalikus koguses. Preparaat Fenasepaam kuulub Sotsiaalministri 18.veebruari 2005.a. määruse nr 31 lisas 9 loetletud eriluba nõudvate kaupade hulka. Sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” (RTL 2005, 57, 807; 2006, 33, 598; RT I, 26.11.2010, 5) § 3 lg 1 alusel on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1

kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fenasepaam kuulub Sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisas 1 toodud IV nimekirjas loetletud psühhotroopsete ainete hulka. Tegemist on psühhotroopse ravimpreparaadiga. Kuna Vasily Morozovil kaasasolevate ravimite kogus ületas eelnimetatud määrusega kehtestatud piirmäära, mille osas pole vajalik Ravimiameti eriluba ning tal polnud kaasasolevate ravimite kohta esitada Ravimiameti eriluba, siis peeti temal kaasasolevad ravimpreparaadid Maksu- ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse ametnike poolt kinni. Seega Vasily Morozov pani toime KarS § 392 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo, s.o vastava kohustusliku dokumendita psühhotroopse ravimi üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise. Võttes arvesse, et Vasily Morozovil piiri ületamisel kaasas olnud ja lubatud piirnormi ületanud ravimite kogus ei olnud märkimisväärselt suur, tegemist ei olnud narkootiliste ravimitega ja seega rahvatervisele see ohtu ei kujutanud, ravimeid tõi ta mitte müügiks, vaid enda tarbeks, perearsti õe poolt väljakirjutatud retspeti alusel, tegemist on V.Morozovi esmakordse tollireeglite rikkumisega, Karistusregistris ei ole tema kohta kehtivaid karistusandmeid, puudub käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Kuna uurimise käigus ei ole tuvastatud V.Morozovi karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes, siis ei ole tema süü suur ning kriminaalasja menetluse võib sel alusel lõpetada, määrates temale kohustuse tasuda riigituludesse 200 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Samuti on prokuratuur seisukohal, et vastavalt KarS § 392 lg 4 ja § 83 lg 2 tuleb Ida Maksu- ja Tollikeskuse tollilaos hoiul olevad ravimpreparaadid kui süüteo vahetud objekt konfiskeerida ühes järgneva hävitamisega. Vasily Morozov on kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustusega maksma riigituludesse 200 eurot kuue kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Maakohtu seisukoht KrMS § 202 lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse prokuröri ega kahtlustatavat. KrMS § 202 lg 1 p 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS §-s 202 lg 1 p 1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Vasily Morozovit kahtlustatakse KarS § 392 lg 1 järgi, mis on teise raskusastme kuritegu. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. Vasily Morozovi süü toimepandud teos ei ole suur ja asja protsessiosalistel puudub avalik huvi. Morozov on nõus maksma 200 eurot riigituludesse 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.

Lähtudes ülalmainitust, tuleb lõpetada kriminaalmenetlus Vasily Morozovi süüdistuses KarS § 392 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. KrMS §-s 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (KrMS § 385 p 10) ei saa esitada määruskaebust. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 202 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.