Kohtulahend

M.N. poolt esitatud avaldusele lisatud eelnimetatud artiklitest nähtub, et väidetavalt sõlmis Mõniste vald 08.05.2009 hankelepingu sotsiaalmaja ehitamiseks OÜ-ga Selista Ehitus, kellel oli hankemenetluse ajal maksuvõlg ja kelle oleks vald pidanud hankemenetlusest kõrvaldama vastavalt RHS § 38 lg 1 p-le 1. Hankemenetluse reegleid rikkudes sõlmitud lepingu alusel ja enne Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) positiivse rahastamisotsuse saamist maksis Mõniste vald OÜ-le Selista Ehitus välja 853 576, 48 krooni, mis on enam kui olulisele kahjule vastav summa. Kuivõrd EAS projekti ei toetanud ning hange tühistati, sai Mõniste vald väidetavalt kahju summas, mis on rohkem kui olulisele kahjule vastav summa. Ülalnimetatud episoodides kriminaalasi KarS § 300 tunnustel lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 10.06.2011 saabus Kaitsepolitsei vahendusel Lõuna Ringkonnaprokuratuuri AS Võru Teataja esindaja Marko Kairjaki poolt esitatud kuriteoteade. Kuivõrd kuriteoteates kirjeldatud asjaolud omasid osaliselt puutumust kriminaalasja 11760000066 raames uuritavate sündmustega, siis liideti AS Võru Teataja avaldus nimetatud kriminaalasja juurde. AS Võru Teataja avalduse kohaselt on Võru endine linnapea Ü.T. seotud erinevate tegudega, mille teostamise motiiv võib olla temaga seotud isikutele kasu toomine või siis temaga seotud ametiisikute kasutamine erinevate toimingute teostamiseks Ü.T. huvides. Kahtlus on Ü.T. tegevuse seaduslikkuses oma väimehe I.K. ärihuvide edendamisel. Avalduses on palutud kontrollida Mõniste sotsiaal- ja tervishoiukeskuse rekonstrueerimise hanget. Samuti palus avaldaja kontrollida Võrukivi tööstuspargi rajamist, 7 ha maa erastamist OÜ-le Selista Ehitus ning maavanema Ü.T. võimalikku mõjuvõimuga kauplemist tööstuspargi rajamisel ja erastamisega seotud toimingute läbiviimisel. Ülaltoodud episoodides, lähtudes kogutud tõenditest, ei ole kaebuses esitatud asjaolude suhtes tuvastatud kuriteotunnuseid ja Ü.T. käitumises ei ole tuvastatud mõjuvõimuga kauplemise tunnuseid, seega vastavalt KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 kohaselt kriminaalmenetlus lõpetati. Lisaks eeltoodule on kuriteoteates avaldatud kahtlust, et AS Võru Teataja juhatuse liikmete suhtes alustatud kriminaalmenetlust läbi viiva menetleja S. Trumm. suhtes võib olla toime pandud KarS § 2981 lg 1 sätestatud süütegu, millele viitavad menetlustoimingu toimumise aeg, s.o vahetult pärast Võrumaa Teatajas ilmunud artiklit „Kes uurib T. afääre?" ja 17.05.2011 K.A. Ü.T. poolt saadetud e-kirjas olev lause: „ja minule teadaolevalt, ka seda mis toimub Võrumaa Teatajas ei juhi Sina aga kellegi teise poole mina ka pöörduda ei oska". Menetleja leidis, et kuriteoteates esitatud väited on täiesti alusetud ja meelevaldsed ning toimunud sündmusi ei ole võimalik omavahel mõistuspäraselt seostada. Kriminaalasjas nr 10760000036, mille raames 04.05.2011 läbiotsimine teostati, alustati menetlust juba 2010. a alguses. Läbiotsimise vajalikkuse otsustas prokuratuur, kes esitas 27.04.2011 KrMS § 91 lg 2 alusel eeluurimiskohtunikule taotluse teostada läbiotsimine AS Võru Teataja kui ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku ruumides, et leida AS Võru Teataja raamatupidamisdokumente ja AS Võru Teataja poolt omandatud määruses nimetatud esemeid. Prokuröri taotluse alusel on läbiotsimismääruse väljastanud 28.04.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtunik Kersti Vosman, seejuures kontrollib kohtunik kõiki kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ning otsustab nende pinnalt läbiotsimise põhjendatuse. Uurija, toimetades 04.05.2011 läbiotsimist, täitis vaid kohtumäärust. Seejuures oli kohtumääruse alusel õigus läbi otsida kõik AS Võru Teataja ruumid. Kuriteoteates esitatud seosed ja viide e-kirjale ei andnud alust kahtlusteks, et menetleja suhtes oleks toimunud mingeid ebaseaduslikke mõjutusi. Seega puudub kuriteoteates kirjeldatud kuroteosündmus. Ülaltoodu alusel vastavalt KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 kohaselt kriminaalmenetlus lõpetati 09.04.2012 Lõuna Prefektuuri määrusega ringkonnaprokuröri nõusolekul.

-2-

AS Võru Teataja esindaja vandeadvokaat M. Kairjak esitas 20.04.2012 kriminaalasjas nr 11760000066 kaebuse 09.04.2012 kriminaalasja lõpetamise ja toimikuga tutvumise keeldumise peale tervikuna ning palus võimaldada AS-l Võru Teataja kui kannatanul tutvuda kriminaalasja materjalidega ning tühistada lõpetamise määrus ja jätkata kriminaalmenetlust kõikide kuriteoepisoodide osas. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 10.05.2012 määrusega AS Võru Teataja esindaja kaebuse läbi vaatamata ning taotluse kriminaalmenetlustoimikuga tutvumiseks rahuldamata. Riigiprokurör, vaadates läbi esitatud kaebuse, leidis, et AS Võru Teataja ei ole antud kriminaalasjas kannatanu, kuna talle ei ole kahju tekitatud KrMS § 37 lg 1 mõttes, mistõttu kaebus jääb läbi vaatamata KrMS § 207 lg 4 ja lg 5 korras. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral seda sisuliselt ei lahendata. Riigiprokurör selgitab, et kaebusest ei nähtu, millises kriminaalasja nr 11760000066 episoodis on AS Võru Teataja kannatanu ja millist kahju, milles see väljendub ja mis ulatuses on ta kandnud, kaebusest ei selgu. Seega ei saa AS-i Võru Teataja lugeda kannatanuks ning kaebus jääb läbi vaatamata. AS Võru Teataja ruumid otsiti läbi 04.05.2011 kriminaalasja nr 10760000036 raames, milline algatati 22.02.2010 ning milline on käesoleva ajani menetluses iseseisva kriminaalasjana. Seda ei ole liidetud (ega eraldatud) kriminaalasjaga nr 11760000066, mille peale on kaebus esitatud. Kui AS Võru Teatajal on kaebusi teostatud läbiotsimise seaduslikkuse kohta, on tal õigus nimetatud kriminaalasja raames esitada kaebus prokuratuuri KrMS § 228 korras. Läbiotsimise fakt ja isegi selle peale kaebuse esitamine ei muuda teda kriminaalasjas kannatanuks, rääkimata käsitletavast kriminaalasjast. Kuna AS Võru Teataja ei ole üheski käesolevas asjas kannatanu, siis vastavalt KrMS § 224 lg 2 talle kriminaaltoimikut tutvumiseks ei esitata. Kaebuses esitatud taotluste sisu AS Võru Teataja esindajad vandeadvokaat M. Kairjak ja advokaat M. Punab esitasid Riigiprokuratuuri 10.05.2012 määruse peale kaebuse, milles taotlevad Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust jätkama. Alternatiivselt taotletakse Riigiprokuratuuri kohustamist asja sisuliselt läbi vaatamata. Kaebuses leitakse, et Riigiprokuratuur pidanuks KrMS §-st 6 tulenevalt ehk kohustuslikkuse põhimõtte kohaselt menetlust jätkama. Riigiprokuratuur on rikkunud oma 10.05.2012 määrusega legaliteedi põhimõtet, kuna AS Võru Teataja poolt 20.04.2012 kaebuses viidatud tõendusteave viitab asjaolule, et prokuratuur pidanuks menetlust jätkama. Õiguspärane ei saa olla kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus, milles ei ole ammendavalt analüüsitud kõiki süüteole viitavaid faktilisi asjaolusid. Kaebuse esitaja põhjendas riigihangete seaduse § 38 lg 1 p 4 nõuete rikkumist ja KarS § 300 koosseisu täidetust, viidates Maksu ja Tolliameti poolt avalikkuse ees antud kinnitusele, et Maksu- ja Tolliamet andis 13.01.2009 ehk hankekonkursi taotlejate kvalifitseerimise ajal välja tõendi, mis kinnitas, et OÜ-l Selista Ehitus on maksuvõlg. Kui vastavasisuline Maksu- ja Tolliameti teade tõepoolest hankijale esitati ning hankija sellest hoolimata OÜ-d Selista Ehitus hankemenetlusest ei kõrvaldanud, on KarS § 300 koosseis täidetud. Kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb kriminaalmenetlust igal juhul alustada. Kaebuse kohaselt kohaldasid uurimisasutus ja prokuratuur diskretsiooniõigust kriminaalmenetluse jätkamise küsimuse üle otsustamisel vääralt, kuna asjaolusid arvestades puudub vastavalt PS §-le 3 lg 1 ning KrMS §-dele 6 ja 193 uurimisasutusel ja prokuratuuril

-3-

selleks sisuline pädevus – kahtlus, et kuriteokoosseis on realiseeritud, on AS Võru Teataja arvates ilmne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et isegi juhul, kui ta ei ole kannatanu KrMS § 37 lg 1 mõttes ning tal puudub kaebeõigus KrMS § 207-208 tähenduses, pidanuks Riigiprokuratuur tulenevalt KrMS §-s 6 sätestatud kohustuslikkuse põhimõttest ja KrMS §-s 5 sätestatud riiklikkuse põhimõttest hindama kaebuses toodud kuriteo toimepanemisele viitavat teavet sisuliselt. Kuna seda ei ole Riigiprokuratuur teinud, on siiani täitmata ka kohtueelse menetluse eesmärk KrMS § 211 lg 1 – koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused (AS Võru Teataja eeldab, et siiani on näiteks tunnistajatena üle kuulamata Võru linnavolikogu liikmeid, kes leidsid, et Võrukivi projekti eelisarendamine toimub Ü.T. tütre elukaaslase I.K. huvides, kuigi AS Võru Teataja sellele tõendusteabele viitas) – seetõttu ei saa tõele vastata ka kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud seisukohad, nagu oleks Võrukivi piirkonna eelisarendamine toimunud üksmeelselt ja asjade loomuliku arengu käigus ja lähtudes kogutud tõenditest puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 järgi. AS Võru Teataja 20.04.2011 kaebus sisaldas endas argumentatsiooni ka selle kohta, et lisaks eelpoolkirjeldatud RHS rikkumisele eirati väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korda. Mõniste valla hankekomisjoni liikmed, pidades pakkumuse maksumuse üle läbirääkimisi pärast pakkumuste avamist, rikkusid küll RHS § 66 lg-t 3, kuid selline rikkumine ei olnud prefektuuri hinnangul tahtlik, vaid rikkumise põhjustas vallaametnike poolne seaduse ebaõige tõlgendamine. Riigiprokuratuuri poolt kaebuse läbivaatamata jätmise tulemusena jäi vastamata järgmine õiguslik küsimus: kuidas on võimalik ettevaatamatusest läbirääkimisi pidada – AS Võru Teataja kaebuses esitatud argumentatsioon viitas hoopis sellele, et riigihangete teostamise nõuete rikkumine oli siiski tahtlik (täidetud on KarS § 300 koosseis). Karistusõigusliku tahtluse moodustavad tahtmine ja teadmine. Läbirääkimisi pidades pidid vastavat rikkumist täide viivad isikud vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et saades pakkujatega kokku ning nendega vastaval viisil suhtlust läbi viies peetakse sisuliselt läbirääkimisi. Lisaks sellele pidid vastavad isikud pidama võimalikuks ja möönma, et riigihangete seadust rikkudes ning õigusvastaseid läbirääkimisi pidades võib tekkida oluline kahju, kuna oldi teadlik EAS-i abikõlbulike kulutuste tingimustest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-32-10 p-s 3.4 leidnud, et üldtunnustatud seisukohaks on, et isikutelt, kes puutuvad kokku valdkonnaga, mida reguleerivad normid on karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava valdkonna regulatsiooni tundmist. Riigiprokuratuuri seisukoht, et AS-i Võru Teataja näol ei ole tegu kannatanuga, ei ole kooskõlas KrMS § 37 lg-ga 1. Riigikohus on oma praktikas tõlgendanud KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kannatanu mõistet ja kahju tekkimist oluliselt laiemalt – kahju tekitamist KrMS § 37 lg 1 mõttes tuleb käsitada üldisemalt – eeskätt kui isiku õigushüvede kahjustamist või ründamist (3-1-1-97-10, p 15). AS Võru Teataja poolt vaidlustatud 09.04.2012 määrusega oli mh lõpetatud menetlus ka võimalikus mõjuvõimuga kauplemises, mille tulemusena võidi menetlejaid mõjutada otsima läbi Võru Teataja kui Võru piirkonnalehe toimetuse ruumid. Võru Teataja on kuriteoteates eelnevalt selgitanud, et kuriteoteate peamiseks ajendiks oli pärast 03.05.2011 artikli „Kes uurib T. afääre?“ avaldamist toimunud läbiotsimine. Puudub vaidlus selle üle, et läbiotsimist teostanud menetleja S. Trumm (Saarepuu) on seostatav nii M.S. kui ka nimetatud isikute kaudu I.K. ja Ü.T. . Arvestades asjaolu, et AS Võru Teataja on oma kuriteoteates selgitanud erinevaid menetluslikke minetusi (nt menetlejad soovisid erinevalt läbiotsimismääruses märgitust tutvuda ka muude ruumide ja dokumentidega), võib läbiotsimise aluseks olla mõjuvõimuga kauplemine. Seega on võimaliku süüteo toimepanemise korral kannatanuks AS Võru Teataja. -4-

Kaebuse esitaja rõhutab, et Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-97-10 p-s 20 on juba väljendatud seisukohta, et tingimus, mille kohaselt peab kannatanu kahju tulenema kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteokoosseisuga kaitstava õigushüve rikkumisest ei tähenda kõikidel juhtudel seda, et kannatanuks saab pidada üksnes kahjustatud õigushüve vahetut kandjat. Kaebuses selgitatakse, et ajalehetoimetuse läbiotsimine on juba iseenesest kaebuse esitaja õigusi kahjustav – kannatanu ruumides võib olla ka teavet, mis võib olla nö allikakaitse esemeks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

-5-

asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks (RKKKm nr 3-1-1-97-10, p 17-18). Ringkonnakohus märgib, et uurimisasutus ei ole AS-i Võru Teataja antud kriminaalasjas kannatanuks tunnistanud ja sellest tulenevalt ei ole tal ka KrMS §-s 38 sätestatud õigusi. Ka prokuratuur, kes juhib kohtueelset menetlust, ei ole leidnud, et AS Võru Teataja oleks antud kriminaalasjas kannatanu. Riigikohtu 15.03.2006 määruse nr 3-1-1-18-06 p 7 on märgitud, et tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist. Ringkonnakohtu arvates tuleb eeltoodust järeldada, et kohtueelses menetluses otsustavad kannatanuks tunnistamise ainult uurimisasutus ja prokuratuur. Miks AS-i Võru Teataja antud kriminaalasjas ei ole kannatanuks tunnistatud, seda näitab alljärgnev.

Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et AS Võru Teataja puhul ei ole tegemist kannatanuga ning seega ei saanud Riigiprokuratuur kehtiva seaduse kohaselt AS Võru Teataja kaebust sisuliselt läbi vaadata. Samadel põhjustel jätab kaebuse sisuliselt läbi vaatamata ka ringkonnakohus. Kuna käesolev kaebus jääb läbi vaatamata, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta kaebuses esitatud sisuliste väidete osas.

Mati Kartau Kohtunik

-7-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.