Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2012.a Tallinn
Kriminaalasja number
1-11- 11105
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
12. juuni 2012.a, avalik kohtuistung, Tallinn
Kriminaalasi
Kalle Suursaar süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi; S.L süüdistuses KarS § 199 lg 2 p7,8,9, 266 lg 2 p 1 järgi; Siim Haukka süüdistuses KarS § 209 lg 2 p1,3 , 199 lg 2 p 7,8,9 järgi; B.I süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 349 järgi; U.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 09.03.2012.a otsus lühimenetluses
Apellatsioonide esitajad
Süüdistatav S.L, süüdistatava Kalle Suursaare kaitsja adv Leelo Viil ja süüdistatava Siim Haukka kaitsja Liis Toomsalu
Prokurör
Katrin Kabel
Süüdistatavad
Kalle Suursaar isikukood 37001210215, Eesti kodanik, elukoht xxxxxx xxx xxxxxxxxx, ei tööta, karistatud kohtu poolt neljal korral, viimati 19.04.2010.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 2, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, vahistatud 17.10.2011.a. S.L isikukood 381009155212, kannab karistust Tallinna Vanglas, varem korduvalt karistatud, viimati 12.01.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 329 järgi 11 kuu ja 28 päeva vangistusega.
Siim Haukka isikukood 38007220276, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx, varem korduvalt karistatud, viimati 16.12.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 28.03.2011.a, vahistatud 09.12.2011.a. Kaitsjad
Adv Leelo Viil, Liis Toomasalu ja Merike Allikmäe
Tühistada Harju Maakohtu 09. märtsi 2012.a otsus osaliselt S.L-ile KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises, liitkaristusest Harju Maakohtu 12.01.2012.a otsusega ärakantud karistuse mahaarvamises, karistuse alguse määramises alates 09.03.2012.a ning Kalle Suursaarelt ja S.L-ilt solidaarselt OÜ Ecodiesel kasuks 10 417 euro ja AS Tiigi Keskus kasuks 1 900 euro väljamõistmises. Teha uus otsus: KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda S.L-ile Harju Maakohtu 12.01.2012.a otsusega mõistetud kergem karistus – 11 kuud ja 28 päeva vangistust – kaetuks raskeima karistusega ja mõista talle liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 24. oktoober 2011.a. Välja mõista Kalle Suursaarelt ja S.L-ilt solidaarselt OÜ Ecodiesel kasuks 152 eurot (ükssada viiskümmend kaks) ja AS Tiigi Keskus kasuks 1200 eurot (üks tuhat kakssada). Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. K. Suursaare kaitsja ja S. Haukka kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata, S.L-i apellatsioon rahuldada osaliselt. Kulutused riigi õigusabile jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.10.2011.a. S.L tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 3-aastase vangistusega, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 6-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 12.01.2012.a otsusega mõistetud 11 kuud ja 28 päeva vangistust kaetuks käesoleva otsusega mõistetud karistusega, liitkaristuseks jäi 2 aastat vangistust, millest arvati KarS § 65 lg 1 alusel maha ärakantud karistus 4 kuud ja 14 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 7 kuud ja 16 päeva vangistust algusega 09.03.2012.a. Siim Haukka tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra lühendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 16.12.2010.a (kuulutatud 31.03.2011.a.) otsusega mõistetud ning täielikult ärakantud karistus 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 09.12.2011.a. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel B.I ja U.P, kuid nende suhtes maakohtu otsust ei vaidlustatud.
ajavahemikul 01.05.2011.a. kuni 31.08.2011 koos S.L-iga tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse Ecodiesel OÜ bensiinitankla hoonesse Lääne-Virumaal Moe külas ja varastas 20 meetrit elektrikaablit 17 euro väärtuses; ajavahemikul 01.05.2011.a. kuni 31.08.2011.a koos S.L-iga tungis samasse bensiinitankla hoonesse Moe külas ja varastas külmkappi Beko väärtusega 135 eurot; 22.08.2011.a koos S.L-iga tungis AS Tiigi Keskus aiaga piiratud territooriumil asuvasse garaaži Tamsalus Tööstuse 15 ja varastas 100 meetrit 3cm läbimõõduga vasest elektrikaablit väärtusega 1200 eurot; 22.08.2011.a koos S.L-iga varastas Tamsalu vallas JK Otsa Talu OÜ territooriumilt seitsme silokäru toitejuhtmed, kahe põllutööriista valgustustoite juhtmed, ühe silokäru elektrilise hüdraulika toitekaabli, konservandivee voolikud ja hüdraulika kaabli kokku 700 euro väärtuses; 31.08.2011.a koos S.L-iga tungis laelaudade eemaldamise teel sisse J Ke hoonesse xxxxxxxx külas ja varastas kokku 287 euro väärtuses vara; 02.09.2011.a varastas koos S.L-iga xxxxxx maaüksuselt xxxxxx külas M Sle kuuluvat elektrikaablit väärtusega 100 eurot; 01.09.2011.a koos S.L-iga tungis Ants Harmipaiga suvilasse xxxxxxxx külas xxxxx vallas Harjumaal ja varastas kokku 571,15 euro väärtuses vara; 01.09.2011.a. koos S.L-iga tungis Tammsaare OÜ töökotta Lääne-Virumaal Albu külas ja varastas kokku 339,26 euro väärtuses vara; 02.09.2011.a koos S.L-iga tungis J B maja kõrvalhoonesse Harjumaal xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx ja varastas 225 euro väärtuses vara; 04.09.2011.a koos S.L-iga tungis xxxxxxx vallas xxxxxx-xxxxx külas L A majja ja varastas 516 euro väärtuses vara; 04.09.2011.a koos S.L-iga tungis E E maamajja ja abihoonetesse Harjumaal xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx ja varastas 153 euro väärtuses vara; 05.09.2011.a koos S.L-iga tungis G K ehitusjärgus olevasse majja xxxxx vallas Harjumaal ja varastas ehitusmaterjale ning tööriistu 3555.50 euro väärtuses; 06.09.2011.a koos S.L-iga tungis samasse majja ja varastas sealt kogu maja elektri ja kommunikatsioonikaablid ning jahutussüsteemi torustiku 7021,71 euro väärtuses; 06.09.2011.a koos S.L-iga tungis A R abihoonesse xxxxxx tee x xxxxxx külas xxxx vallas ja varastas 169,30 euro väärtuses vara; 09.09.2011.a koos S.L-iga tungis J B maja kõrvalhoonesse xxxxxx külas xxxxxx vallas ja varastas 68 euro väärtuses vara; 10.09.2011.a koos S.L-iga tungis A K kinnistul abihoonesse Lääne-Virumaal xxxxxx külas xxxxxx talus ja varastas 254 euro väärtuses vara; 11-12.09.2011.a koos S.L-iga tungis J P ehitusjärgus olevasse eramusse Harjumaal xxxxxx vallas xxxxxxxx külas üritas varastada 750 euro väärtuses vara, kuid kuritegu jäi lõpule viimata nende tahtest olenematutel põhjustel, kuna Suursaarele tundus, et nende autot jälgitakse ning nad lahkusid sündmuskohalt; ajavahemikul 11-22.09.2011.a koos S.L-iga tungis Järvamaal xxxxxxx vallas xxxxx külas T P abihoonesse ja varastas 434 euro väärtuses vara;
13.09.2011.a koos S.L-iga tungis Triger-E OÜ territooriumile Raplamaal Kehtnas Viljandi mnt 1A ja varastas 200 meetrit NYY 4x6mm jõukaablit koguväärtusega 600 eurot; 13.09.2011.a koos S.L-iga tungis R P garaaži S.L xxxxxxx tn x ja varastas 1833,15 euro väärtuses vara; 13.09.2011.a koos S.L-iga tungis V K abihoonesse Lääne-Virumaal xxxxxxxx vallas xxxx külas ja varastas 375 euro väärtuses vara; 14.09.2011.a koos S.L-iga tungis P E maja kõrvalhoonesse Läänemaal xxxxxx vallas xxxxxxxxxx ja varastas 1400 euro väärtuses vara; 14.09.2011.a grupis S.L-iga tungis Läänemaal xxxxxxxxxx vallas xxxxxxx maja xxx-x keldrisse ja varastas M N autoakulaadija, pikendusjuhtme kokku 210 euro väärtuses; 15.09.2011.a koos S.L-iga tungis Läänemaal xxxxxxxx vallas xxxxxxxxx külas Kirbla OÜ töökotta ja varastas 334,04 euro väärtuses vara; 16.09.2011.a koos S.L-iga tungis Saare maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxxx külas G S- K maja kõrvalhoonesse ja varastas 1461 euro väärtuses vara; 18.09.2011.a koos S.L-iga tungis E J talumajja Harjumaal xxxxxxx vallas xxxxxxxx külas ja varastas vara kokku 1491 väärtuses; 19.09.2011.a koos S.L-iga tungis K K majja nr 1 xxxxxxxx vallas xxxxxx külas ja varastas majast ja abihoonest kokku 654,63 euro väärtuses vara; 19.09.2011.a koos S.L-iga tungis A K majja xxxxxxx külas ja varastas 1236euro väärtuses vara; 24-25.09.2011.a koos S.L-iga tungis Pärnumaal xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxx külas K K töökotta ja varastas vara kokku 1660 euro väärtuses; 23-25.09.2011.a koos S.L-iga tungis C R eramusse Pärnumaal xxxxxx vallas xxxxxxxxx kinnistul ja varastas 830.80 euro väärtuses vara; 24-25.09.2011.a koos S.L-iga tungis Pärnumaal xxxxxxx vallas xxxxxxxxxxx xxxxxx talu kuuri ja varastas K V vara kokku 387 euro väärtuses.
-
27.09.2009.a. kella 06:34 ajal tasus taksos reg. nr. 120 TUL arve summas 173.50 krooni, 27.09.2009.a. kella 08:26 ajal tasus Tallinnas, Tondiraba 1 asuvas Lukoil tanklas arve summas, 1182.65 krooni, - 27.09.2009.a. kella 08:44 ajal tasus Tallinnas, Mustamäe Statoil tanklas arve summas 255.40 krooni, - 27.09.2009.a. kella 08:59 ajal tasus Tallinnas, Ehitajate tee 116B asuvas Tigrani šašlõkibaaris arve summas 532.- krooni, - 27.09.2009.a. kella 09:56 ajal tasus taksos reg. nr. 147TUL arve summas 58.- krooni, - 27.09.2009.a. kella 10:24 ajal tasus taksos reg. nr. 064TUL arve summas 105.- krooni, - 27.09.2009.a. kella 10:38 ajal tasus Tallinnas, Sõle Statoil tanklas arve summas 879.68 krooni, - 27.09.2009.a. kella 11:53 ajal tasus Tallinnas, Kristiine Statoil tanklas arve summas 668.27 krooni, - 27.09.2009.a. kella 12:27 ajal tasus Tallinnas, Sikupilli Statoil tanklas arve summas 1142.77 krooni, - 27.09.2009.a. kella 14:51 ajal tasus Tallinnas, Ülemiste Statoil tanklas arve summas 948.10 krooni, - 27.09.2009.a. kella 16:07 ajal tasus Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Fotokaupluses kauba ostu eest summas 4618.- krooni, - 27.09.2009.a. kella 17:23 ajal tasuti taksos reg. nr. 118TUL arve summas 154.- krooni. Kokku sai Siim Haukka varalist kasu 11 568,87 krooni, tekitades samas summas T K varalist kahju. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi tunnistati ta süüdi selles, et ta ajavahemikul 25-27.09.2009 Viimsi vallas xxxxxx xxxxx xxxxxx xxx xx-x korterist varastas T K rahakoti maksumusega 250 krooni, milles oli sularaha 6000 krooni, Swedbank panga deebetkaart T K nimele, pensionitunnistus, juhiluba maksumusega 100 krooni, sõiduauto Hundai Getz reg/nr xxxxxx registreerimistunnistus maksumusega 150 krooni, kokku vara 6500 krooni väärtuses; 01.12.2010.a Tallinnas Paldiski mnt 56 asuvast Merimetsa Selverist üritas varastada kokku kaupa 373 krooni väärtuses, kuid peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt; 01.02.2011.a tungis Harjumaal xxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx tallu, kust varastas H S kuuluva vanaaegse laua maksumusega 650 eurot; 18.02.2011.a Tallinnas Merivälja tee 1D koos K. Suursaarega tungis reisilaevale Monica, kust varastas A V vasest laevakella kaaluga 20 kg, maksumusega 500 eurot; 03.03.2011.a Jõelähtme vallas xxxxxxxxx sadamas koos K. Suursaarega tungis R K kuuluvasse abihoonesse, kust üritas varastada paadimootorit maksumusega 10 eurot ning kraanakaalu maksumusega 15 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna S. Haukka ja K. Suursaar peeti sündmuskohast eemal kinni. 16.03.2011.a koos U.P, Kalle Suursaare ning Reigo Suursaarega tungis Pärnus xxxxxx x eramusse ja varastas E Ke kuuluvat vara kokku 7052,17 euro väärtuses.
ka tegelikkuses S. Haukka puhtsüdamlikku kahetsust ja kohtueelses menetluses igakülgset abi kiire menetluse läbiviimiseks. Kohus on arvestanud, et S. Haukkat on varem viiel korral karistatud. Tegelikkuses on kolme karistuse näol tegu karistusregistri arhiivi andmetega, mis ei tohiks otsuse langetamisel tähtsust omada. Kohus on jätnud kõrvale ka kannatanute huvid, milleks on võimalikult kiire tsiviilhagide hüvitamine. Vangistuses viibides ei ole aga S. Haukkal hagide hüvitamine võimalik. Silmas peab pidama, et S. Haukkal on plekksepa elukutse, ta saaks vabaduse tööle asuda. Kaitsja arvates ei ole ka KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistus põhjendatud. Tegemist on 2009.a toimepandud episoodiga, mille eest oleks pidanud karistus järgnema vahetult pärast kuriteo toimepanemist, mitte alles 2,5 aasta pärast. Veelgi enam – S. Haukkat on pärast antud teo toimepanemist karistatud kaks korda Harju Maakohtu poolt. Sellises situatsioonis tulnuks rakendada KarS § 65 lg 1 põhimõtteid. Kaitsja leiab ka, et kohtul tulnuks moodustada 2009.a toimepandud kelmuse ja varguseepisoodides liitkaristus ja KarS § 65 lg 1 alusel arvata 19.03.2010.a otsuse alusel kantud karistus 3 kuud ja 23 päeva liitkaristusest maha. 01.12.2010.a varguse episood on toime pandud enne 16.12.2010.a Harju Maakohtu otsust, mistõttu tuleb selle eest mõistetav karistus KarS § 65 lg 1 järgi lugeda kaetuks 16.12.2010.a otsusega mõistetud karistusega. Lisaks sellele, et kohus on mõistnud just eeskätt kelmuse eest isiku süüle mittevastava karistuse, on jäetud KarS § 65 lg 1 alusel maha arvamata lõplikult ärakantavast karistusest 19.03.2010.a otsusega osaliselt ärakantud karistus 3 kuud ja 23 päeva. Apellant leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isikule.
olustikuga seostamise protokolliga koos fototabelitega. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kannatanu ütlused lubavad järeldada, et vargus on toime pandud, ei enamat. Ütluste olustikuga seostamisel osutas K. Suursaar kõrvalhoonele, kus S.L varastas kaableid ja elektrikilbi osasid (VI kd tl 33-38). Seega ei kinnita otsuses märgitud tõendid K. Suursaare süüd. 23-25.08.2011.a episoodis on kohus leidnud K. Suursaare süü tõendatud olevat nagu eelmiseski episoodis. Kaitsja osundab, et ütluste olustikuga seostamisel ei ole S.L kirjeldanud K. Suursaare poolt varguse toimepanemist süüdistuses märgitud viisil. Ta osutas üksnes maja ja aia vahele jäävale avale, kus nägi K. Suursaart juhtmetega. Seega ei saa kahtlusteta järeldada K. Suursaare süüd OÜ Tõnu Eiki Transport veoauto järelhaagiselt juhtmete varguses. 29-31.08.2011.a episoodis on kohus tuginenud süüdistatavate süüd omaksvõtvatele ütlustele, sündmuskoha vaatlusprotokollile, kannatanu R M ütlustele, tunnistaja S M ütlustele ja ütluste olustikuga seostamise protokollile. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja kannatanu ütlused K. Suursaare süüle ei viita. S.L on olustikuga seostamisel selgitanud, et ta varastas koos K. Suursaarega külmkapi ja juhtmeid, tankla oli rüüstatud, kuid nemad tankureid kindlasti ei lõhkunud. K. Suursaar tunnistab külmkapi vargust, kuid avaldas, et käis bensiinijaamas vargil ainult ühel korral. Välja on jäänud selgitamata, kas enne või pärast süüdistatavaid veel keegi tanklasse sisse murdis ning kas süüdistatavad käisid seal korduvalt.
vastuväiteid ei ole, tõendid on lubatavad /III kd tl 217/. K. Suursaar on muuhulgas selgitanud, et oma autoga käis vargil üksnes kahel korral, ülejäänud varguste toimepanemiseks rentis autod. On selgitanud ka rollijaotust enamuse varguste toimepanemise puhul – S.L murdis võõrastesse valdustesse sisse ja tassis vara autosse, tema ootas, vara realiseerisid koos. Süüdistuse kohaselt on K. Suursaar ja S.L praktiliselt pooleteise kuuga (augustis kaheksa kuritegu, septembris 25 kuritegu) toime pannud üle kolmekümne varguse. 2011.a septembris oli varastamine nende igapäevane tegevus. Sellest saab vaieldamatult järeldada, et nad tegutsesid ühise teoplaani alusel, ühtse tahtlusega. Asjaolu, et mitmetes episoodides, sealhulgas ka septembri alguses Raasiku vallas Mallavere külas Liivamäe talus S.L üksi sees käis ja K. Suursaar samal ajal autos istus, ei vabasta K. Suursaart vastutusest. Järelikult oli K. Suursaarel valvamise ülesanne. Fakt on aga Liivamäe talu episoodi juures see, et politseitöötaja A. Metsaorg mõlemad, nii K. Suursaare kui S.L-i viibimise Raasiku vallas Peningi teeotsas tuvastas ja nende kasutuses oleva kaubiku laskis avada ja sealt hulgaliselt varastatud asju tuvastas. Samasugust rollijaotust on kinnitanud K. Suursaar ka 06-07.09.2011.a Rae vallas Vaskjala külas A. Raua vara vargusel /VI kd tl 33/. Mis puudutab kaassüüdistatava S.L-i ütlusi, siis kohtukolleegium märgib, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu ning süüdistatava ütlused kuuluvad kontrollimisele ja hindamisele koos teiste tõenditega. Tuleb rõhutada ka seda, et põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile, kasvõi näiteks kaassüüdistatava ütlustele. Kaassüüdistatava ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-85-00; 3-11-94-04; 3-1-1-96-11). Käesolevas asjas on S.L-i ütlused K. Suursaare ütlustega põhilises osas kokkulangevad, asjas tuvastatut arvestades ei teki kohtukolleegiumil kahtlust, et S.L-i ütlustest osa võiksid K. Suursaart rõõnavad olla. Ka ei ole K. Suursaar sellesisulisi vastuväiteid esitanud ega isegi vihjanud, et S.L süüd tema peale püüaks ajada. Seega episoodides, kus põhiliseks K. Suursaare süüle viitavaks tõendiks on S.L-i ütlused, ei ole alust väita, et tõendid K. Suursaare vastu puuduvad. Tuvastatud tehiolusid, sealhulgas toimepandud varguste ajalist järjestust (septembris pea iga päev) ja toimepanemise viisi arvestades ei teki K. Suursaare süüs selliseid kahtlusi, mida peaks tema kasuks tõlgendama. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada üksnes selline kõrvaldamata kahtlus, mis on konkreetseid asjaolusid silmas pidades eluliselt usutav. Olukorras, kus S.L ja K. Suursaar päevast päeva varguste toimepanemise eesmärgil mööda maakondi selleks renditud kaubikuga ringi sõitsid, ei ole loogiline ega eluliselt usutav, et mõne episoodi puhul, kus S.L võõrasse valdusse tungis ja sealt vara hõivas, istus K. Suursaar autos teadmisega, et midagi kuritegelikku ei toimu. Mis puudutab Pöide vallas Andruse talust K. SillaKuut vara vargust, siis S.L on selgitanud, et riidu läksid nad K. Suursaarega alles siis, kui vara oli talust välja tassitud, et tema vihastas ja loopis siis asjad minema. Asjas ei ole mingeid viiteid, et K. Suursaar poleks varguses osalenud. Nii S.L-ile kui K. Suursaarele on esitatud süüdistus, et nad ajavahemikul 2011.a maist kuni augusti lõpuni ja 22. augustil 2011 käisid vargil Lääne-Virumaal Moe külas asuvas bensiinitankla hoones. Esimesel korral varastasid 20 m elektrikaablit ja teisel korral külmkapi Beko. S.L on selgitanud, et esimesel korral käisid seal Ford Mondeoga päevasel ajal, tankla aken oli juba katki, nad mõlemad sisenesid ja lõikasid ära seintel ja külmkappidel olevad juhtmed. Paar päeva hiljem tulid nad K. Suursaarega ühel ööl tagasi ja viisid sealt ära ühe tavalise külmkapi /VI kd tl 91/. Neis S.L-i ütlustes pole alust kahelda ning tuleb silmas pidada, et K. Suursaar on enda süüd kõikides episoodides kinnitanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult K. Suursaare süüdistuse kogu mahus süüdi tunnistanud. Kaitsjaga ei saa nõustuda ka selles, nagu oleks maakohus K. Suursaarele karistuse mõistmise motiveerimata jätnud. Kohus on lähtunud KarS §-s 56 sätestatust, arvestanud raskendavate asjaolude
puudumist, kergendava asjaoluna toonud välja puhtsüdamliku kahetsuse. Kohtukolleegium möönab, et maakohus pole eraldi rõhutanud süütegude avastamisele aktiivset kaasaaitamist (KarS § 57 lg 1 p 3 sätestab kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise), mida käesolevas asjas siiski arvestada tuleks, kuid ühe kergendava asjaolu lisandumine apellatsioonikohtus ei too iseenesest kaasa mõistetud karistuse kergendamist, kuivõrd isegi juhul, kui ringkonnakohus mõistab süüdistatava õigeks osas kuritegudes või tunnistab ta süüdi kergemas kuriteos, võib karistuse jätta muutmata (KrMS § 340 lg 2 p 2, 3). Vangistuse möödapääsmatut mõistmist K. Suursaarele on maakohus põhjendanud. Arvestades seda, et K. Suursaart, kes on ka varem korduvalt karistatud ning kes pani ligi nelikümmend vargust toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, on maakohus, mõistes karistuse praktiliselt KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmises määras, kohelnud leebeimal viisil. Mis puudutab K. Suursaarelt väljamõistetud menetluskulusid, siis reegel sisaldub KrMS §-s 180 lg-s 1- süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Ei K. Suursaar ega tema kaitsja ei ole maakohtule esitanud taotlust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ega sellist taotlust põhistavaid tõendeid. Apellatsioonis esitatud väide, nagu peaks menetluskulud sellepärast osaliselt riigi kanda jätma, et K. Suursaar vangistuses viibib, ei ole aluseks menetluskulude tasumisest osaliseks vabastamiseks. Maakohus on põhjendatult menetluskulud K. Suursaarelt välja mõistnud. Apellatsioonist väljuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks kohtupraktika ühetaolise kohaldamise eesmärgil märkida järgmist. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud Kalle Suursaarele liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel. KarS § 65 lg 2 järgi mõistetakse liitkaristus selliselt, et suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega, üheks liidetavaks on uue kuriteo eest mõistetud karistus, teiseks liidetavaks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Mõiste mõistetud karistus tähendab kogu karistust, mis koosneb ärakantud osast ja ärakandmata osast. Et õigesti kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid, ei ole õige esimeseks liidetavaks lugeda uue kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa e. karistust, millest on juba maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Vaidlustatud maakohtu otsuse puhul tähendab see 6 päeva e. siis need 6 päeva, mis süüdistatav viibis vahi all 03.03.2011, 10.03.2011-11.03.2011, 26.09.2011.a.-28.09.2011.a oleks tulnud maha arvata liitkaristusest. Kuivõrd käesoleval juhul ei mõjuta märgitud 6 päeva mahaarvamine karistusest enne liitkaristuse moodustamist kuidagi süüdistatava olukorda, ei pea kohtukolleegium vajalikuks selles osas maakohtu otsuse korrigeerimist. Tegemist ei ole aga ühekordse sellise liitmistehnika kasutamise juhuga ja kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et peale selle, et selline liitmine ei ole seaduse sõnastust järgides õige, ei ole sellise praktika süvenedes välistatud olukord, kus sarnane liitmine võib kaasa tuua tahtmatult KarS § 65 lg-s 2 ettenähtud tingimuse – liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära – rikkumise.
Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooniga ka osas, milles vaidlustatakse S. Haukkale liitkaristuse mõistmine. Maakohus on Siim Haukkale liitkaristuse mõistmisel kohaldanud KarS § 65 lg 1 sätteid, sest tema poolt vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuigi eelmine kohtuotsus kannab kuupäeva 16.12.2010.a ja selle järgi tuleks tunnistada, et kuuest varguse episoodist viis on toime pandud peale eelmise kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist ning liitkaristuse mõistmisel tulnuks siis kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid, ei ole kohtukolleegiumi arvates tegemist siiski 16.12.2010.a tehtud kohtuotsusega. 16.12.2010.a nimetatud kohtuotsust tegelikult ei kuulutatud ja kohtuotsuse kuulutamine lükati edasi seoses Siim Haukka mitteilmumisega kohtuotsuse kuulutamisele. S. Haukka kuulutati tagaotsitavaks ja kohtuotsus kuulutati peale tema 28.03.2011.a kinnipidamist 31.märtsil 2011.a. Tegelikuks kohtuotsuse tegemise kuupäevaks peab seega olema 31.03.2011.a. Asjaolu, et esialgselt oli kohtuotsuse kuulutamine määratud 16.12.2010.a. ja et selleks kuupäevaks ka kohtuotsus valmis oli, ei mõjuta kohtuotsuse tegemise kuupäeva. Põhjus, mille tõttu kohtuotsuse kuulutamine edasi lükatakse, ei oma samuti tähtsust. Vaidlusaluse kohtuotsuse resolutiivosa sisaldab otsustusi, mis on tehtud peale 16.12.2010.a. (S.Haukka tagaotsitavaks kuulutamine ja tema kinnipidamine 28.03.2011.a.), mis samuti välistab kohtuotsuse dateerimise 16.12.2010.a. kuupäevaga. Seega on õige, et Siim Haukka pani vaidlustatud maakohtu otsusega tuvastatud kuriteod toime enne eelmise kohtuotsuse tegemist e. enne 31.03.2011.a. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud 5 varguse episoodi on pandud toime 19.03.2010.a kohtuotsusega määratud katseajal, kuid kuna selle kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus oli Harju Maakohtu 16.06.2010.a pööratud täitmisele ja S.Haukka kandis ära 3 kuud ja 23 päeva alates 6.06.2010.a, siis ei ole põhjendatult kohaldatud vaidlustatud kohtuotsusega ka KarS § 65 lg 2 sätteid.
Kohtukolleegium märgib, et kuna 12.01.2012.a kohtuotsuse näol on tegemist jõustunud kohtulahendiga, tuleb lähtuda selle otsusega mõistetud liitkaristusest – 11 kuud ja 2 päeva. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsusega põhjendatult liitkaristuse mõistmisel lähtunud KarS § 65 lg 1 sätetest, kuid maakohtu poolt kohaldatud liitmise tehnika ei ole kooskõlas KarS § 65 lg 1 sätetega. KarS § 65 lg 1 alusel moodustatakse liitkaristus samamoodi nagu KarS § 64 lg 1 alusel. See tuleneb seadusest. Erinevus seisneb vaid selles, et KarS § 64 lg 1 järgi moodustub liitkaristus karistustest, mis on mõistetud ühe kohtuotsusega, s.o. sama otsusega, millega mõistetakse liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel, KarS § 65 lg 1 alusel aga moodustatakse liitkaristus kahe kohtuotsuse järgi mõistetud karistustest ja juhtudel, mis on ettenähtud KarS § 65 lg-s 1. Seega, nagu ka KarS § 64 lg 1, lubab KarS § 65 lg 1 liitkaristuse moodustamisel kasutada nii karistuste katmise, kui ka n.ö. liitmise põhimõtteid, sealhulgas ka täielikku karistuste liitmist. Veel on erinevus selles, et kui KarS § 64 lg 1 ei tunnista kuritegude üheliigilist konkurentsi, siis KarS § 65 lg 1 korral on see täiesti võimalik ja lubatav. See tähendab, et kui isik on näiteks mõlema kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva kohtuotsuse alusel tunnistatud süüdi ja karistatud ühe ja sama paragrahvi järgi, siis on liitmine lubatud. Kui isikule on kahe kohtuotsusega mõistetud karistustest moodustatud liitkaristus, tuleb kindlaks määrata selle liitkaristuse algus. Siinjuures on vajalik rõhutada, et KarS § 65 lg 1 on liidetavateks mõistetud karistused. Mõistetud karistusest kui liitkaristuse ühest liidetavast on võimalik rääkida üksnes siis, kui karistuse kandmise aeg algab sellest kuupäevast, millisest isik pidevalt vahi all viibib. Kui määratakse karistuse kandmise aja alguseks näiteks teise kohtuotsuse tegemise kuupäev, nagu seda vaidlustatud kohtuotsuses, ei ole enam tegemist mõistetud karistusmääraga vaid selle kuupäeva seisuga ärakandmata karistusega. Piltlikult öeldes tuleb luua ettekujutus, milline kuupäev olnuks karistuse kandmise aja alguseks siis, kui kahe kohtuotsusega tuvastatud erinevad kuriteod olnuks arutusel ühel kohtuistungil ja isik oleks mõistetud nendes süüdi ühe kohtuotsusega ja liitkaristus oleks mõistetud KarS § 64 lg 1 alusel. S.L viibib vahi all alates 24.10.2011.a, s.o päevast, mil ta hakkas kandma täitmisele pööratud 17.06.2011.a kohtuotsusega tingimisi mõistetud vangistust, mis oli 12.01.2012.a. kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse üheks liidetavaks. KarS § 65 lg 1 kohaldamine on sisuliselt selliseks sätteks, mis teebki kaks kohtuotsust üheks ja loob (taastab) olukorra, mis oleks võrdne olukorrale, kui kõiki kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteoepisoode oleks arutatud ühel istungil ja tehtud üks kohtuotsus. Ainult sellisel juhul on tagatud isikute võrdne kohtlemine ( vt. Riigikohtu otsus nr.3-4-1-2-02). Sellise olukorra taastamise alla kuulub nii liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 1 alusel kui ka sellega kaasnev karistuse kandmise aja alguse määramine. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et asjaolud, mis tingisid kuritegude eraldi arutamise ja mitme kohtuotsusega nende eest karistuse mõistmise ei oma seejuures tähtsust (Riigikohtu otsus nr. 3-41-2-02 p.18). Lause KarS § 65 lg-st 1, mis räägib osaliselt või ärakantud karistuse mahaarvamisest liitkaristusest, reguleerib juhtusid, mil eelmise - kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva - kohtuotsusega mõistetud karistus on täielikult ära kantud, isik karistuse kandmiselt vabanenud ja alles peale seda mõistetakse talle kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate kuritegude eest liitkaristus. Sellisel juhul ei saa liitkaristuse kandmise aja alguseks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse aja algust, sest siis läheks liitkaristuse sisse ka aeg, mil isik tegelikult ei viibinudki vangistuses vaid oli vabaduses. Teiseks reguleerib vaidlusalune säte ka juhtusid, mil isik on viibinud mingi aja enne seda kuupäeva, mis on loetud liitkaristuse kandmise
aja alguseks ka vahi all – eelvangistuses – ning seejärel olnud jälle kuni selle kuupäevani, mis loetud karistuse kandmise aja alguseks, vabaduses. Maakohus on eelkõige eiranud seadust sellega, et moodustanud liitkaristuse KarS § 65 lg 1 järgi mitte kahe kohtuotsusega mõistetud karistustest vaid kasutanud ühe liidetavana sisuliselt eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Sellised arvutused nagu seda on vaidlustatud kohtuotsuses maakohtu poolt tehtud, ei ole mitte ainult üleliigsed ja arusaamatusi tekitavad vaid halvendavad süüdistatava olukorda. Süüdimõistetu jaoks on oluline, millal tekib tal võimalus karistuse kandmiselt enne tähtaega vabaneda. Kui see vabanemise võimalus avaneb karistuste ebaõige liitmise ja karistusaja alguse määramise tõttu, on see käsitatav süüdistatava olukorra halvendamisena. Matemaatiliselt on tuvastatav, et olukorras, kus kohtud kohtlevad erinevalt neid isikuid, kelle suhtes kohaldatakse KrS § 65 lg 1 sätteid ja lõplik karistus mõistetakse kahe kohtuotsusega mõistetud karistustest, võrreldes nende isikutega, kellele mõistetakse liitkaristus ühe kohtuotsusega mõistetud karistustest KarS § 64 lg 1 alusel. KarS § 65 lg 1 vääral kohaldamisel tekitab kohus ebaõiglaselt olukorra, kus tingimisi ennetähtaegset vabanemist võimaldav kuupäev saabub tunduvalt hiljem, kui see oleks olnud õigel KarS § 65 lg 1 sätete kohaldamisel. Kui S.L-ile oleks mõistetud karistus kooskõlas KarS § 65 lg-ga 1 e 2 aastat vangistust algusega 24.10.2011.a, siis näiteks 1⁄2 karistuse ajast e 1 aasta saab tal kantud 23.10.2012.a. Kui aga arvutada 1⁄2 karistusest olukorras, milline on loodud vaidlustatud maakohtu otsusega e alates 9.03.2012.a. 1 aasta 7 kuud ja 16 päeva, siis 1⁄2 karistusest e 9 kuud ja 23 päeva saab kantuks 31.12.2012.a. Seega on maakohus S.L-ile liitkaristust mõistes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja kohtuotsus kuulub selles osas tühistamisele KrMS § 338 p.2 alusel.
Malle Preimer
Julia Katškovskaja
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.