1-11-7350/14 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav töötas vanglas majandustöödel köögitöölisena, alustas osalemisega riigikeele kursustel, kuid keeldus ja eemaldati kursuselt, temaga on väärtushinnangute ja hoiakute muutmisega ning tulude-kulude planeerimisega seoses vestelnud inspektor-kontaktisik ja sotsiaaltöötaja ning ta on osalenud Convictuse tugigrupi töös. Vangistuses on kinnipeetava sissetulekuks isiklik töötasu ja ema toetus. Kinnipeetaval on tasumata võlanõudeid. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õde, suheldakse kirja, telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. Varasemad kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes, narkootikumidest on tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Kinnipeetav tegutseb tagajärgedega arvestamata, ei hinda probleeme objektiivselt, probleemide lahendamiseks kasutab ebaseaduslikke meetodeid ja keskendub kiiretele lahendustele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, vanem õde ja tädi, omavahel suheldakse telefoni teel, suhted on üksteist toetavad. Ema sõnul ei ole kinnipeetav kunagi alkoholi kuritarvitanud ja narkootikume ei tarvita. Samas on kinnipeetavat kahel korral karistatud Alkoholiseaduse järgi. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx emale kuuluvasse korterisse. Kinnipeetava ema on nõus kinnipeetavat peale vabanemist moraalselt ja materiaalselt toetama. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxx. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olnud kahel korral, mõlemal korral pöörati karistused täitmisele seoses rikkumistega. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning oleks motiveeritud vabaduses elama seadusekuulekat elu.

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust KarS §65 lg.2 alusel. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 4 distsiplinaarkaristust, millest kehtivad on käesoleval ajal 2 karistust, mõlemad on määratud aastal 2012. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tegutseb kinnipeetav tagajärgedega arvestamata, ei hinda probleeme objektiivselt ja kasutab probleemide lahendamiseks ebaseaduslikke meetodeid. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav jätkab karistuse kandmist vanglas, on tal võimalus tegeleda oma käitumisprobleemidega. Sellesisuliste sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses on efektiivsem ja kindla, kui vabaduses. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on tegelenud oma sõltuvusprobleemidega ja osalenud Convictuse tugigrupi töös. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav on varem olnud kahel korral kriminaalhooldusel ja mõlemad karistused pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kolmandal korral suudab käituda seaduskuulekalt ja on võimeline vähemalt 1-aastase katseaja läbima nõuetekohaselt. Kindla elu- ja töökoha olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Maakohus ei ole käesoleval ajal veendunud, et karistuse eesmärgid antud kinnipeetava puhul on täidetud. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 57,60 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja seoses kinnipeetava vabastamata jätmisega mõistab selle summa välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.