Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohus arutas üldmenetluse raames järgmist süüdistust.

1.1 Tarmo Mändla isikuna, kes on aasta jooksul pannud vargusi toime süstemaatiliselt, Jüri Svirilin, kes on varem toime pannud vargusi ja Marek Raudla grupis koos ja eeluurimisel tuvastamata isikuga, võtsid 24.05.2009 kella 20.00 paiku Tartus Sepa ja Turu tn ristmikul asuvalt ehitusplatsilt, kasutades vahendlikku täideviijat K.K. , võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le Põdra Maja kuuluvad 7 sadevee kanalisatsioonitoru koguväärtusega 8052,87 eurot (126 000 krooni) ning toimetasid need Põlvamaale Vastse-Kuuste valda XXX külla XXXX tallu. Jüri Svirilin pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Marek Raudla pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. 1.2 D.R süüdistatakse selles, et tema 24.05.2009 Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas XXX külas XXX talus omandas 24.05.2009 Tarmo Mändla, Jüri Svirilini, Marek Raudla ja kohtueelsel uurimisel tuvastamata isiku poolt Tartus, Sepa 23 tänava nurgalt varastatud OÜ Põdra Majale kuuluvad 7 sadevee kanalisatsioonitoru koguväärtusega 126 000 krooni (8052,87 eurot), mida hoidis Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas XXX külas XXX talus, kuni need 28.05.2009 politsei poolt ära võeti. D.R pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise. 1.3 Tarmo Mändlat süüdistati veel selles, et tema isikuna, kes on aasta jooksul pannud vargusi toime süstemaatiliselt: - 6.10.2010 kella 17:25 paiku püüdis Tartust, Turu 14 asuvast Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest Maxima ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte pudelit brändit Zolotoi Aist väärtusega 5,75 eurot, kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni; - 13.03.2011 ajavahemikul kella 01:00-09:00 vahel tungis sisse paokile jäänud ukse kaudu Tartus, Ülikooli 11 asuvasse Mattias Cafe OÜ-le kuuluvasse kohvikusse Werner, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära vallasasju kokku summas 239,78 eurot; - 14.03.2011 kella 02:30 paiku tungis välikohviku poolse akna lõhkumise teel varguse eesmärgil sisse Tartus, Ülikooli 11 asuvasse Mattias Cafe OÜ-le kuuluvasse kohvikusse Werner, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna T. Mändla peeti politseipatrulli poolt kinni. Tarmo Mändla pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Tarmo Mändlat süüdistatakse veel ka selles, et tema 23.04.2009. a kella 04:44 paiku tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tartus, Soola 6 asuvasse OÜ Dorpat kuuluva hotelli Dorpat tuppa nr 431. Sellega pani Tarmo Mändla toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda.

Süüdi tunnistati Tarmo Mändla veel KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti Tarmo Mändlale liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem Tartu Maakohtu 20.10.2009 otsusega mõistetud karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti Tarmo Mändlale liitkaristuseks 11 kuud vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu 20.10.2009 otsuse järgi ärakantud karistus 6 kuud vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. Edasiselt tunnistati Tarmo Mändla süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 5. oktoobril 2010; 13. ja 14. märtsil 2011 toimepandud vargustes ning mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti Tarmo Mändlale liitkaristuseks 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 14.–15.03.2011, s.o 2 päeva ning mõisteti Tarmo Mändlale kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Jüri Svirilin tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 20.02.2007 otsusega mõistetud kandmata karistuse 3 kuu ja 26 päeva vangistusega ja mõisteti Jüri Svirilinile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Marek Raulda tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 800 eurot. D.R tunnistati süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 975 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 1.03.2011, mis vastab 3 päevamäärale ning mõisteti D.R-ile kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 247 päevamäära, s.o 963 eurot ja 30 senti. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Tarmo Mändlalt välja 1944 eurot ja 04 senti; Jüri Svirilinilt 1724 eurot ja 44 senti; Margus Raudlalt 1781 eurot ja 96 senti ning D.R-ilt 435 eurot ja 45 senti riigituludesse menetluskulude katteks. 2.1

Süüdimõistvat kohtuotsust motiveeris kohus järgmiselt (kirjapilt muutmata):

„Tunnistaja A.A. ütluste järgi laaditi torud nende esialgsest asukohast Tartus Turu ja Sepa tänavate ristist veoautole numbrimärgiga XXX. Tunnistajate K.K. ja Meelis Maksi ütlused tõendavad, et K.K. tööauto kandis numbrimärki XXX. K.K. ei täitnud torusid vedades tööülesandeid. Tunnistaja M.P. ütlused tõendavad K.K. sõitu Võru tänava Statoili parklasse, kust ta võttis autosse isiku. Selle kohta andis tunnistaja menetlejale turvasalvestise, mida ise oli vaadanud. Tunnistaja ütlusi toetab dokumentaalne tõend, vaatlusprotokoll. Tunnistaja K.K. ütlused tõendavad Tarmo Mändla, Jüri Svirilini, Marek Raudla ja D.R seost kuriteoga. Tunnistaja ütlusi toetab dokumentaalne tõend, isiku äratundmiseks esitamise protokoll, mille andmetel K.K. on tundnud ära 3 foto hulgast Tarmo Mändla foto ja viitab isikule, kes teda juhatas torude esialgsesse asukohta. Tunnistaja ütlused tõendavad ka kuriteo toimepanemise viisi. Kuriteo toimepanemise viisi kinnitavad ka tunnistaja A.A. ütlused. Tunnistaja K.K. ütlused tõendavad kuriteo toimepanemise päeval ja ajal tema telefonikontakte D.R-iga. Ütlusi toetab jälitusprotokoll, mille andmetel on süüdistatavatel olnud kuriteo toimepanemise ajal telefonisuhtlust asjas olulist tõendusteavet omava tunnistajaga, samuti

süüdistatavate omavaheline suhtlemine kuriteo toimepanemise ajal, sellele eelnenud ja sellele järgnenud ajaperioodil. Nimetatud tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise viisi, grupi liikmete omavahelise sideme hoidmist ja ülesannete jaotamist. Dokumentaalsed tõendid, väärteomenetluse protokoll ja väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsus tõendavad, et Jüri Svirilin kasutas sõiduautot Opel Omega. Dokumentaalne tõend, vaatlusprotokoll tõendab, et turvakaamera lindistusel Statoili Võru tänava tanklas oli sama auto, mis pärast veoki tanklast lahkumist ära sõitis. Tunnistaja K.K. ütlused tõendavad, et punane Opel Omega järgnes tema juhitud sõidukile Põlva maanteel. Kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlusi ei ole seatud kahtluse alla ning ka kohtul ei ole põhjust nende ütlustes kahelda. Nimetatud tõendid on lubatud tõendid. Süüdistatavate Tarmo Mändla ja Jüri Svirilini ütluste usaldusväärsust kontrolliti KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel süüdistatavate küsitlemisel korduvalt. Kohtus antud ütluste ja kohtueelses menetluses antud ütluste vastuolusid süüdistatavad ei selgitanud asjakohaselt ning seetõttu jäid vastuolud kõrvaldamata. Jüri Svirilin põhjendas korduvalt, et ta on kohtus ütlusi muutnud oludest ja enda huvidest olenevatel põhjustel. Ütluste muutmise ja kõrvaldamata vastuolude tõttu on süüdistatavate Tarmo Mändla ja Jüri Svirilini ütlused mitteusaldusväärsed ning kohus jätab need tõendite hulgast kõrvale. KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel kontrolliti süüdistatavate küsitlemisel ka Marek Raudla ja D.R ütluste usaldusväärsust. Süüdistatavad põhjendasid tekkinud vastuolusid ja seetõttu kohtuistungil ütlustes vastuolud kõrvaldati. Süüdistatavate Marek Raudla ja D.R ütlusi toetavad teised tõendid: tunnistaja K.K. ütlused ja dokumentaalsed tõendid. Süüdistatavate omavahelised ütlused on kooskõlas. Marek Raudla tegi D.R juures tööd. Kalakasvatuse kollektori ehitamisel otsiti parimaid vähem töömahukaid lahendusi ja Marek Raudla pakkus välja lahenduse torude kasutamisega. Torusid ei otsitud kaubandusest. Marek Raudla pakkus torude leidmiseks välja tema laia tutvusringkonda, kust väidetavalt ka torude pakkumine tuli. Süüdistatavad Marek Raudla ja D.R vahetasid omavahel teavet ja tegutsesid ühiselt torude hankimise eesmärgiga. Marek Raudla ütluste järgi oli tal kontakte ka seoses hobiga, tätoveerimisteenuse osutamisega ning sealt oli side Jüri Sviriliniga. Jüri Svirilin ja Tarmo Mändla olid tuttavad lapsepõlvest ja nii juhatas Jüri Svirilin Marek Raudla Tarmo Mändlani. Torude äratoomiseks Tartusse jõudmiseks kutsus Tarmo Mändla Jüri Svirilini järele ja kasutas tema teenuseid ka tagasisaamiseks Tartusse. Marek Raudla ütlused tõendavad tema seost kuriteo toimepanemisel Tarmo Mändlaga ja D.R-iga . D.R ütlused kinnitavad tema seost kuriteo toimepanemisel Marek Raudlaga. Dokumentaalsed tõendid, äratundmiseks esitamise protokollid ei tõenda Marek Raudla äratundmist Tarmo Mändla või Jüri Svirilini poolt. Samas ei ole ka tõendeid, mis välistavad süüdistatavate omavahelised seosed kuriteo toimepanemise ahelas. Tunnistaja K.K. ja süüdistatav D.R tõendavad dokumendi, lepingu olemasolu, mis oli vormistatud Tarmo Mändla nimel ja millega näiliselt tõendati Tarmo Mändla valdust torudele. Tarmo Mändla ja Jüri Svirilin arutasid omavahel lepingu asjaolusid. Seda asjaolu ei lükka uuritud tõendid ümber. Seega olid süüdistatavad teadlikud torude ebaseaduslikust päritolust. D.R maksis torude eest Tarmo Mändlale ja Marek Raudlale raha samas kohas, Tartu-Põlva maanteel Karilatsi-Kiidjärve teeristis. Raha maksmine kinnitab tasu saamist ning omakorda tahet pöörata võõrast asja enda kasuks. Nad panid kuriteo toime otsese tahtlusega. Marek Raudla valitses tegu oma kohalolekuga nii vallasasjade esialgses asukohas Tartus Sepa ja Turu tänavate ristmikul kui ka sihtkohas Kiidjärve ja Krislatsi vahelisel teel. Tarmo Mändla ja Jüri Svirilin olid teost teadlikud esimene torude transportimisel kaasasõitjana ja teine Tarmo Mändlale transpordi osutamisega. Vargus on toime pandud grupis ning seetõttu on kõigil kolmes koosseisuline vastutust raskendav asjaolu KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Tõendid kinnitavad veel ühe isiku osalemist grupis, kes on jäänud eeluurimisel tuvastamata.

Tartu Maakohtu 20.02.2007. a otsusega (II kd, tl 50-62) on tõendatud Jüri Svirilini karistatus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Varasem karistatud on temale teiseks vastutust raskendavaks koosseisuliseks asjaoluks KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistusregistri teatise andmetega (II kd, tl 109 – 112) on tõendatud Tarmo Mändla varasem korduv karistatus varguste eest. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on see asjaolu Tarmo Mändlal teiseks vastutust raskendavaks koosseisuliseks asjaoluks. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega Jüri Svirilin pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Seega Marek Raudla pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. Varastatu omandas D.R, kes hoidis seda mõned päevad enda elukohas kuni politsei saabumiseni. Marek Raulda ja D.R tegutsesid kalakasvatusse kollektori ehitamisel koos ühise eesmärgiga. Kui otsiti paremaid lahendusi, ei otsitud selleks vajalikke torusid kaubandusvõrgust. Vajalike torude kohta teabe saamisel ei käinud D.R neid vaatamas ega veendunud nende sobivuses temale vajaminevaks kasutuseks. Ta usaldas Marek Raudlat, kes torude olemasolust talle teavet andis. D.R ei sõlminud torude omandamiseks lepinguid. Teda ei huvitanud isik, kes torud autojuhile kätte juhatas ning kellel oli väidetavalt leping. D.R teadis vara väärtust, mis temale tuuakse. Vara väärtus iseenesest nõudis tehingusse tähelepanelikku suhtumist, vähemalt tehingupoolte ja nende kontaktandmete tuvastamist. Ta vältis seoseid isikutega, kes olid seotud torude kohaletoimetamisega. Eeltoodust järeldub, et D.R pidas võimalikuks ka varguse läbi saadud torude omandamist ja möönis seda. Ta pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 202 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.02.2008. a otsuses nr. 3-1-1-93-07 on vaagitud omandamist ja hoidmist ning leitud, et need ei ole kaks erinevat tegu (otsuse p 2). Arutatav süüdistus on sarnane eelnimetatud lahendis kirjeldatud kaasusega. Eeltoodust lähtudes on D.R vara omandanud ja omandatud vara hoidmist ei ole võimalik kvalifitseerida eraldi. D.R kuriteos ei ole koosseisulisi vastutust raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud D.R süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega D.R pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise.“

3.2.1 Puuduvad tõendid, mis võimaldaks seostada J. Svirilinit toimepandud kuriteoga. Ta osutas küll transpordiabi T. Mändlale, kuid see ei tõenda osalust torude vargusel. Kõik kohtu järeldused on oletuslikku laadi ning kohtu mõttekäik J. Svirilini süü tuvastamisel ei ole jälgitav. 3.3

Maakohtu otsuse tühistamist ning õigeksmõistva otsuse tegemist taotleb ka J. Svirilin.

3.3.1 Apellant kinnitab, et ta küll sõidutas T. Mändlat viimase palvel ning majanduslikel kaalutlustel, kuid varguse toimepanemisest ei teadnud tema midagi. Kohus ei ole selgitanud, millised olid need diametraalsed vastuolud tema ütlustes, mis tingisid nende kõrvaldamise tõendikogumist. Samuti on kohus tuginenud T. Mändla eeluurimisel antud ütlustele, mille kohus on eelnevalt ise tunnistanud ebausaldusväärseks. 3.4 D.R kaitsja advokaat M. Sikut taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist ja D.R õigeksmõistmist. 3.4.1 Kaitsja hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et D.R oleks teadnud, et torud olid eelnevalt varastatud. Ta usaldas M. Raudlat, endal tal nende torude ning nende sobilikkuse osas kogemus puudus ning seetõttu puudus tal ka vajadus neid isiklikult vaadata; selle süüstava seose on kohus loonud asjaolusid arvestamata ja kunstlikult. Süüdistatavale ei saa ette heita ka seda, et ta püüdis leida odavamat varianti torude soetamiseks. D.R ütlusi ei ole seejuures kahtluse alla seatud, vaid vastupidi, kohus on pidanud neid usaldusväärseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kaitsjate ning prokuröri arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi tuleb saata esimese astme kohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks (erinevalt kohtuasjast nr 1-11-4302 ei ole ringkonnakohtu poolt tuvastatud minetused käesoleval juhul apellatsioonimenetluses kõrvaldatavad). Tuginevalt KrMS § 331 lg-le 3 laiendab ringkonnakohus kriminaalasja arutamise piire ka süüdistatav T. Mändlale, kelle osas ei ole maakohtu otsust iseenesest vaidlustatud. I

millele kohtu vastavad järeldused põhinevad (p 1). Samuti peab kohus märkima, kui ta leiab, et mingit asjaolu ei ole vaja üldse tõendada selle üldtuntuse tõttu (p 3). Ühtlasi on kohtul kohustus nimetada tõendid, mida ta ei pea usaldusväärseiks ja põhjendada nende ebausaldusväärseteks lugemist (p 2). Samuti on vajalik märkida, et kohtuliku arutamise käigu talletamiseks on seadusandja KrMS § 155 kohaselt pannud kohtutele kohtuistungi protokolli pidamise (üldmenetluses ka lindistamise) kohustuse ning kohtuistungi protokolli kantu veelkordseks kajastamiseks kohtuotsuses puudub seetõttu nii igasugune vajadus kui ka põhjendus. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste täiemahulist taasesitamist kohtuotsuses. Piisab sellest, kui kohtuotsuse põhjendavas osas esitatakse kokkuvõtlikult ütluste sisu, seostades selle konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega (selliselt ka RKKKo 3-1-1-22-10 p 8.1 jj; 3-1-1-46-10, p 7.3 jj). 6.2 Käesolevas kriminaalasjas on maakohus kriminaalkolleegiumi hinnangul otsuse koostamisel ilmselgelt nimetatud piiridest väljunud. Peamises osas on otsuses refereeritud üksnes ülekuulatud isikute ütlusi ning kajastatud kohtuistungi käiku (vt otsuse lk 5-14), mis on kohtuotsuse motiveeringu ning kohtu siseveendumuse kujunemise aspektist sisuliselt ilma igasuguse tähenduseta. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et selline toimimine põhjustab juhul, kui kohtuotsust peaks olema vaja veel ka tõlkida, nii ajaliselt kui ka rahaliselt märkimisväärseid ning samas täiesti põhjendamatuid kulutusi (mida praegusel juhul, tõsi küll, ei esine). 6.3 Seega tuleb nentida, et kohtus ristküsitletud isikute ütluste ning protsessi kulgemise täiemahuline kajastamine otsuses on põhjendamatu, arusaamatu ning kohtuotsuse sisulise hindamise seisukohalt ka täielikult ilma tähenduseta. Viimane arusaam tuleneb tõigast, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole tõendite selline pelk kajastamine otsuses käsitletav tõendite analüüsina, mis peab aga olema otsuse peamiseks, kandvaks osiseks.

II

arutamine tuleb uuendada. Käesoleval hetkel on kohtuotsus aga sisemiselt täielikult vastuoluline, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise kõigi süüdistatavate osas 24.05.2009 varguse episoodis ja ka süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara väidetava omandamise süüdistuses.

9.2.3 Vahendlik täideviimine tähendab klassikalisel juhtumil seda, et teo tegelik/vahetu toimepanija (vahend) ei pane õiguslikus mõttes toime süütegu. Sellisel juhul esineb teo toimepanija ja tagaseisja vahel nn ärakasutamissuhe, mis seisneb teo valitsemises ülekaaluga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestva praktika kohaselt saab see toimuda kolmes vormis - valitsemine ülekaaluka teadmise, tahte või võimuaparaadi abil. Tagaseisja käitumises on sellisel viisil vaja tuvastada nn teovalitsemise kvaliteet (kokkuvõtvalt RKKKo 3-1-1-24-06). Maakohtu otsuses puuduvad absoluutselt igasugused motiivid selle kohta, millise vahendliku täideviimise vormiga siis käesoleval juhtumil kohtu hinnangul tegemist oli. Võib ehk eeldada, et selleks oli täideviimine ülekaaluka teadmisega (nn tahtluseta tegutseva vahendi ärakasutamine), kuid asjakohaseid põhistusi selle kohta kohtuotsusest ei leia, mida ringkonnakohus peab samuti KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumiseks. Milline oli T. Mändla, J. Svirilini ja M. Raudla igaühe teopanus, mis lubab rääkida neist igaühest kui K. K. eksimusse viijast ning seeläbi tema kui vahendi ärakasutajast, jääb samuti täiesti selgusetuks. Ilmselgelt ei ole sellise järelduse tegemiseks piisav maakohtu pelk viide, et M. Raudla valitses tegu oma kohaolekuga ja T. Mändla ning J. Svirilin sellega, et nad olid teost teadlikud esimene kaassõitjana ning teine T. Mändlale transpordi osutamisega. Ehk veelkord – otsuses puuduvad igasugused asjakohased motiivid selle kohta, mis näitaks esmalt juba vahendlikku täideviimist kui sellist ning teisalt teovalitsemise kvaliteeti iga varguse toimepanemises süüdistatava käitumises. Muuhulgas peab maakohus lahendama õigusliku küsimuse ka selle kohta, kas juhul, kui tegemist on nn tagaseisjate paljususega ehk mitme vahendliku täideviijaga, kuid ärakasutatud „vahendeid“ on vaid üks, on tegemist grupiviisilise kuriteo toimepanemisega varguse kvalifitseeritud koosseisu tähenduses või on õiguslikuks mõttes tegemist siiski üksiktäideviimisega. 9.2.4 Silmas tuleb pidada aga veel ka järgmist. Süüdistuse kohaselt panid T. Mändla, J. Svirilin ja M. Raudla kuriteo toime (vahendlike) kaastäideviijatena (selle kohta vt RKKKo 3-1-1-108-06, p 13). Nagu ringkonnakohus eelnevalt juba viitas, tuleb kaastäideviimise mõistet KarS § 21 lg 2 tähenduses sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks valitseb neist tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Maakohtu otsuses puuduvad absoluutselt igasugused motiivid selle kohta, et süüdistatavad tegutsesid varguse toimepanemisel ühiselt ning kooskõlastatult kaastäideviimise tähenduses ning vaatluse all olev kuritegu sai toimuda vaid seetõttu, et igaüks (kaas)täideviijatest täitis kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel ning hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all. Ka selles näeb ringkonnakohus põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtu poolt.

III

Järgnevalt lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduva.

taotlus Riigi õigusabi seaduse § 22 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning sama paragrahvi lg 5 kohaselt on kohus, juhindudes seadusest, kohustatud selle taotluse jätma läbi vaatamata. 12.5 Apellatsioonikohtu istungil esitas advokaat A. Hint taotluse õigusabikulude hüvitamiseks sellel istungil osalemise eest summas 19.20 eurot (koos käibemaksuga). Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja see taotlus on põhjendatud, kuna taotlus on vormistatud seaduse nõuetele vastavalt. Kohtuistung ringkonnakohtus kestis 1 pooltunni, mistõttu rahuldab kriminaalkolleegium taotluse selle eest 19.20 euro väljamõistmiseks. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning teeb KrMS § 185 lg-s 1 märgitud lahendi, jääb see menetluskulu riigi kanda.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.