Kohtulahend

Eesti AS juhatuse liikmete ja äriühingu raamatupidaja teadmatust, edastas maksude tasumisest kõrvalehoidumise ja maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodi juuni 2006 kuni märts 2008 kohta raamatupidajale OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey nimelt väljastatud arveid, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ja metsamaterjali veoselehti näilike tehingute kohta, mille alusel raamatupidaja koostas ja esitas maksuhaldurile Flexa Eesti AS valeandmetega maksudeklaratsioonid. Eeltoodud tegevuse tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu summas 525 370 krooni ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu summas 951 134 krooni, kokku makse 1 476 504 krooni. Näilike tehingute kohta dokumentide edastamisega viis Mati Matsini Flexa Eesti AS juhatuse liikmed ja raamatupidaja eksimusse arvetel kajastatud tehingute tegemise tegelikest asjaoludest ning jättis neile edastamata informatsiooni selle kohta, et OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey arvete alusel ei ole Flexa Eesti AS-l tegelikult õigus käibemaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Samuti jättis teavitamata, et tegemist on alates 1.01.2000.a kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 kohaselt mittenõuetekohase arve alusel teostatavate väljamaksetega, mis TuMS § 54 lg 2 ja 4 alusel kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Kuna Mati Matsin ei edastanud pädevatele isikutele õiget informatsiooni, esitasid Flexa Eesti AS juhatuse liikmed ja raamatupidaja Flexa Eesti AS käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides valeandmeid. Süüdistuse kohaselt pani Mati Matsin toime maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa s.o KarS § 3891 lg 1 (enne 15.03.2007KarS § 386 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 3891 lg 3 järgi esitati süüdistus ka Flexa Eesti AS-le, kelle osas apellatsioonimenetlust aga ei toimu.

2.2.1 Tõenditest tulenes, et M. Matsin mitte ainult ei teadnud OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey nimelt teostatud tehingute näilisusest, vaid see panigi teda tegutsema isikliku kasu saamine nimel, kusjuures fiktiivsed arved olid taolise plaani realiseerimise vahendiks. Seda kinnitab M. Matsini korduv ja samalaadne käitumine. Mitte kunagi ei küsinud ta T.V. volituse olemasolu OÜ-te Latkal, Valmereet, Risalle ja Goldwey esindamiseks, probleemideta võttis vastu nõuetekohaste dokumentideta toodud metsamaterjali, alati lubas T.V. tuua tagantjärgi fiktiivsed dokumendid ja edastas need oma tööandajale, T.V. kaudu sai tagasi osaühingutele ülekantud raha, millest tasus metsamaterjali müüjatele ning igalt sooritatud tehingult omastas käibemaksu summast 50%. 2.2.2 Kuna M. Matsini tegevus isikliku kasu saamisel seisnes näilike metsamaterjali müügitehingute korraldamise ja võltsitud arvete kaudu Flexa Eesti AS-lt raha (käibemaksusumma ulatuses) väljapetmises, millest ettevõtte juhatuse liikmed ja deklaratsioonide esitaja ei olnud teadlikud, kuid reeglina saavad arved olla deklaratsioonis kajastatud andmete aluseks, siis saab asuda seisukohale, et ta pidas vähemalt võimalikuks, et maksudeklaratsioonis esitatakse hiljem maksuhaldurile valeandmeid käibe- ja tulumaksukohustuse suuruse osas ning antud tegu valitses ta (ülekaaluka – ringkonnakohtu täiendus) teadmisega. 2.2.3 M. Matsin pidi vähemalt möönma, et tema poolt tööandjale esitatud võltsitud arvete alusel võib viimane esitada maksuhaldurile ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone. Samas ei olnud M. Matsinile täpselt teada, kas ja mida Flexa Eesti AS-i volitatud esindaja maksudeklaratsioonides kajastab ning kui palju tema poolt fiktiivsed arved tööandja maksukohustust vähendavad. Viimane ei olnud M. Matsini jaoks ka oluline, sest tema eesmärgiks oli ainult Flexa Eesti AS-i poolt osaühingute kontole laekunud rahast kasu saamine. Flexa Eesti AS-i poolt hiljem maksuhaldurile valeandmete esitamisest, sealhulgas maksukohustuse vähendamisest, M. Matsini põhieesmärk ja tagajärg ei sõltunud. Isegi juhul, kui Flexa Eesti AS ei oleks maksudeklaratsioone esitanud, ka siis oleks M. Matsini eesmärk – tööandjalt varalise kasu saamine - realiseerunud. 2.2.4 Kuigi teatud asjaolude kokkulangemise korral on ühe teoga võimalik realiseerida mitut eesmärki, ei ole see praegusel juhul nii, sest Flexa Eesti AS-ilt varalise kasu saamine ja viimase poolt maksude maksmisest kõrvalehoidumine on toime pandud erinevatel aegadel ja teineteisest sõltumatult. Maksuhaldurile valeandmete esitamine ega Flexa Eesti AS-i maksukohustuse vähenemine ei olnud M. Matsini jaoks põhi – ega ka vahetagajärjeks, sest pettuslik tegu oli suunatud oma tööandja vara, mitte aga riigi maksulaekumiste vastu. Teades seadusest tulenevat maksudeklaratsioonide esitamise kohustust ja mööndes maksuhaldurile valeandmete esitamist, pidi M. Matsin vähemalt möönma, et võltsitud arvete edastamisega väheneb ka Flexa Eesti AS-i maksukohustus. Flexa Eesti AS-i maksukohustuse vähendamine kui võltsitud arvete esitamisest tingitud kõrvaltagajärg ei ole seotud M. Matsini poolt saavutatud põhitagajärjega. 2.3 Kokkuvõtlikult leidis kohus, et M. Matsin ei esitanud maksuhaldurile valeandmeid Flexa Eesti AS-i käibe- ja tulumaksukohustuse vähendamise eesmärgil ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista.

3.2 Edasiselt leiab riiklik süüdistaja, et KarS § 3891 lg-s 1 nimetatud maksukohustuse vähendamise suhtes tegutses M. Matsin kavatsetusega. Iseenesest soostub apellant maakohtu otsuses märgituga, et M. Matsini esmaseks eesmärgiks ja motiiviks oli isikliku kasu saamine. See oli aga otseselt seotud tulumaksukohustuse vähendamisega. Ilma fiktiivsete arvete alusel väljamaksete tegemiseta ei oleks realiseerunud M. Matsini eesmärk teenida isiklikku varalist kasu, seega tegutses ta teadlikult Flexa Eesti AS huvides. Enda teoga realiseeris ta mitu eesmärki ja tagajärge. 3.3 Selleks, et saada varalist kasu ehk realiseerida oma isiklikku kasu saamise eesmärki, tegutses M. Matsin Flexa Eesti AS maksukohustuse vähendamise eesmärgil, ilma mille täitmiseta ei olnud võimalik M. Matsinil realiseerida enda põhilist eesmärki – teenida varalist kasu. Kuigi maksukohustuse vähendamise eesmärgi näol oli tegemist M. Matsini kõrvaleesmärgiga, on selle täitmisega realiseeritud ka KarS § 3891 lg 1 subjektiivne koosseis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning tutvunud esitatud seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb tagajärjetuks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

võetud, nagu võib mõista, maakohtus peetud süüdistuskõne tekstist – vt kd 3, tlk 31pöördel-32). Ehk siis – asjakohased, maakohtu otsust sisuliselt vastustavad väited on apellatsioonis enam kui napid ning tuleb nentida, et ka ringkonnakohtu seisukohta on selles küsimuses võimalik sedastada suhteliselt lühidalt.

olnud maksude väärarvutus kindlasti mitte vahetagajärjeks KarS § 16 lg 2 ls 2 tähenduses. Samuti ei viita prokurör apellatsioonis tõenditele, mis lubaks järeldada, et pettuse toimepanemisel oli M. Matsini samaaegseks kõrvaleesmärgiks või sihiks (ehk siis teiseks samaaegselt esinenud liikumapanevaks jõuks) enda tööandja makskohustuse vähendamine. Et see reaalsuses vähenes, seda pidi M. Matsin tõepoolest möönma talle teadaolevate asjaolude põhjal, kuid puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tegemist oli tema jaoks nn kõrvaleesmärgiga, mille suhtes tegutsenuks ta samuti kavatsetult.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.