Kohtulahend

1(4)

Asjaolud Viru Vangla esitas 11.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.N-ile tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 05.01.2012 kohtuotsusega tunnistati U.N süüdi KarS § 344 lg 1, § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 31.08.2010 ja lõpp 26.04.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.06.2012. Kinnipidamisasutusest U.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel kindel elukoht puudub. xxx on arvestanud sotsiaalpinna vajadusega U. N-i tähtaegsel vabanemisel 2013 aastal. Isikul puudub põhiharidus, ei ole motiveeritud õppima. Isikul iseseisva majandamise oskus puudub, puuduvad tööoskused ja töökogemus, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele. Väärteokorras on alkoholiseaduse alusel karisttud esimest korda 14-aastaselt. On toime pannud kuritegusid, sh liiklusavariides, alkoholi tarvitanuna. Isikul on tähelepanu- ja keskendumisraskusi, nõrk analüüsioskus. Isikul on väljakujunenud käitumismuster, eesmärgid lühiajalised ja saavutamatud. Mõtlemise ja käitumisega seonduvalt on oht uue kuriteo sooritamiseks olemas. Vangla ei toeta U.N-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanedes ei ole elu- ega töökohtaxxx xxxs on lisanud U.N-i eluasemeteenuse saajate nimekirja ja on arvestanud tema eluasemeteenuse vajadusega alates Maidu vabanemisest tähtaegselt kinnipidamisasutusest aastal 2013. Käesoleval ajal vallal vabad sotsiaalelamispinnad puuduvad. Isik ei oma tööoskusi egaharjumusi. Madala haridustasemega ja kuritegeliku minevikuga vanglast vabanenu ei leia t ööd. Isikul puudub teda toetav sotsiaalne võrgustik. U.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist . Pärast vabanemist asub elama oma sõbranna juurde, läheb tööle lukksepana laevale, koolitamine on kohapeal. Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Isikul on s kindlad plaanid jätkata seadusekuulekat elu, minna tööle. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arv amu se, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et U.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. 2(4)

Kinnipeetavat on varasemalt karistatud emamuses varavastaste kuritegude (sh röövimine) toimepanemise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all (ühel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga), mõlemal korral pani toime uue kuriteo. Viimase kuriteo, omavolilise sissetungi ja dokumendi võltsimise pani U. N toime vanglas kar istust kandes. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 3-6 ) on näha, et U.N-i on 12 korral karistatud väärteokorras , nendest 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 5 väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõ istetud karistused ja määratud kriminaalhooldused U.N-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et isik omab 7 distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud muuhulgas ametniku korralduse eiramise, ebaseadusliku esemete omamise, vanglateenistuja tööülesannete täitmise segamise ja solvamise, laimamise, ahistamise ja ähvardamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole U.N oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 13.08.2013. Vabanedes puudub U.N kindel elukoht. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Va banedes ei ole U. N kindlat töökohta e ga sissetulekuallikat. Isikul on madal haridustase, puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Arvestades U.N-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uued kuriteod katseajal ja ÜKT tegemise ajal, korduvad väärteod), vangistuses viibides (7 distsiplinaarkaristust, uus kuritegu ) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu- ja töökoha puudumine, toetava sotsiaalse võrgustiku puudumine) on kohus seisukohal, et U.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal ja vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga pani toime uued kuriteod. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.N-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saak s ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 9 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 3(4)

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh us süüdimõi stetu U.N-i temale Viru Maakohtu 05.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.