Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-799 (10240102964)
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 21. mai 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
tunnistaja Vladislav Suhharev’i määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 337 lg 1 p-st 4 ja § 340 lg-st 1 tühistada Viru Maakohtu 21. mai 2012 määrus ning rahuldada tunnistaja Vladislav Suhharevi määruskaebus. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 21.05.2012 määrusega kohaldas maakohus tunnistajale Vladislav Suhharevile rahatrahvi mõjuva põhjuseta kohtusse mitteilmumise eest. Rahatrahvi suuruseks määras maakohus 100 eurot. V. Suhharev ei ilmunud 12.04.2012 toimunud kohtuistungile. Prokuröri sõnul oli tunnistajale saadetud kutse lihtkirjaga. Samas kinnitas prokurör kohtuistungil, et tunnistaja oli kohtuistungi ajast ja kohast teadlik. Prokuröri ja tunnistaja kirjavahetuse kohaselt ei saanud isik kohtuistungile ilmuda, kuna töötab. Tunnistaja teatas, et jääb oma tunnistuste juurde. Tunnistajale oli kutse edastatud ka elektrooniliselt aadressile XXXX, millele vastati, et kutse on kätte saadud. Prokuröri väitel oli tegemist just tunnistaja sidekanaliga. Prokurör võttis isikuga ühendust ka telefonitsi numbril XXXXXXXX. Prokuröri teatel oli isikule mitu korda selgitatud, et ta on tunnistaja ja kohustatud ilmuma üldmenetluses kohtuistungile. Prokuröri andmetel viibib isik jätkuvalt Ida-Virumaal, käib tööl.
V. Suhharev ei ilmunud ka 21.05.2012 kell 11.00 toimunud kohtuistungile. Prokuröri tähtkirjaga saadetud kohtukutse sai V. Suhharev kätte 19.04.2012 isiklikult allkirja vastu. Mõjuvatest põhjustest kohtusse mitteilmumise kohta V. Suhharev ei teatanud. 21.05.2012 kohtuistungile mitteilmumise põhjus ei ole ka prokurörile teada. Prokurör esitas 21.05.2012 toimunud istungil taotluse tunnistajale 100 euro suuruse rahatrahvi määramiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et kohtulik arutamine lükati kahel korral (12.04.2012 ja 21.05.2012) tunnistaja mitteilmumise tõttu edasi. Tunnistaja ei võtnud kohtuga ühendust ega teatanud mitteilmumise põhjustest, mida ta pidanuks tegema kohe, kui ilmnes mitteilmumise põhjus (KrMS § 170 lg 1). 21.05.2012 kohtuistungile ilmumiseks saadetud kohtukutsele tunnistaja ei reageerinud, mille tagajärjel oli kohus sunnitud jällegi kriminaalasja arutamise edasi lükkama. Maakohus leidis, et seetõttu tuleb tunnistaja kohtusse mõjuva põhjuseta mitteilmumise eest määrata talle rahatrahv summas 100 eurot. Seejuures juhindus maakohus KrMS § 138 lg-st 1 ja § 1381 lg-dest 1 ja 4. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse tunnistaja V. Suhharev, kes taotleb rahatrahvi tühistamist või trahvisumma vähendamist. V. Suhharev selgitab, et ei saanud kohtuistungile ilmuda, kuna oli tööl kell 08.00–16.00. Koju saabus V. Suhharev alles kell 17.00. Sellest teavitas V. Suhharev telefoni ja e-posti teel ka prokuröri. Kohtus käimise tõttu tekkisid V. Suhharevil tööl probleemid, kuna V. Suhharev on katseajal ja kaastöötajatel tekkis tunne, et ta ei taha tööd teha ja võtab tahtlikult vabu päevi. V. Suhharevi palk katseajal on XXX eurot. XXX eurot maksab ta kodulaenu katteks, umbes XX eurot kommunaalteenuste eest ja ülejäänu kulub toidule. V. Suhharev märgib, et talle seletati kohustust teavitada kohut enne istungit oma mitteilmumise põhjusest. Ta kahetseb oma tegu, kuid palub piirduda hoiatusega või vähendada trahvisummat. 100 eurot on tema jaoks hetkel väga suur summa. V. Suhharev oli neli kuud töötu ja muud võimalust tööd saada hetkel ei ole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
põhjustest. Samas ei nähtu prokuröri 21.05.2012 kohtuistungil esitatud tunnistaja trahvimise taotlusest ega toimiku materjalidest, et tunnistajale oleks tehtud trahvihoiatus. Samuti ei tulene prokuröri taotlusest ega maakohtu määruse põhjendustest, et trahvihoiatus oleks jäetud KrMS § 1381 lg-s 3 sätestatud alusel tegemata, kuna see ei olnud võimalik või mõistlik. Ringkonnakohus leiab, et trahvides tunnistajat, tuvastamata kõiki rahatrahvi määramise eeldusi, on maakohus teinud põhjendamatu kohtulahendi. Seega on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Nimetatud rikkumine on KrMS § 338 p 3 kohaselt kohtulahendi tühistamise aluseks.
Paavo Randma
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.