Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2012, Tartu
Kriminaalasja number
1-10-5591 (09260103817)
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. mai 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatava R.B (R.B) kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli (Varul) määruskaebus
Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 21. mai 2012 määrus muutmata ja süüdistatava R.B kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.05.2012 kohtu alla andmise määrusega jäeti ühtlasi rahuldamata süüdistatava R.B (isikukood xxx) taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega ja temale kohaldatud tõkend – vahistamine – muutmata. Tartu Maakohtu 07.12.2011 määrusega kohaldati R.B suhtes tõkendit vahistamine, kuna lisaks kahtlustusele antud kuriteos on tema suhtes algatatud mitmeid erinevaid kriminaalmenetlusi ning teda on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis annab aluse arvata, et vabaduses võib ta toime panna uusi kuritegusid, minna pakku ja asuda kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest. Tartu Maakohtu 14.02.2012 määrusega jäeti tõkend vahistamine R.B suhtes muutmata, kuna uute kuritegude toimepanemise oht on kõrge. R.B kaitsja esitas 21.05.2011 taotluse asendada tõkend vahistamine elektroonilise valvega.
Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kaitsja taotlus ei ole põhjendatud ja R.B suhtes tuleb tõkend vahistamine jätta muutmata. Maakohus märkis, et endiselt on alust arvata, et R.B võib vabaduses elektroonilise valve all olles jätkata kuritegude toimepanemist. Selliseks arvamuseks annab maakohtu arvates alust temale käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ning asjaolu, et teda on ka varasemalt korduvalt erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud. Kuna arvutikelmuse kuriteod pani R.B toime ka kodus viibides, siis ei ole elektroonilise valve kohaldamisel võimalik tagada, et süüdistatav ei jätka uute kuritegude toimepanemist. Lisaks kahtlustatakse R.B erinevate varavastaste kuritegude toimepanemises, teda on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras ja ta pani uue kuriteo toime katseajal. Need asjaolud, mis tingisid R.B vahistamise, ei ole muutunud. Süüdistatava senine käitumine ei näita tema usaldusväärsust ja õiguskuulekust, vaid pigem tema väära suhtumist nii varasematesse karistustesse kui ka seaduskuulekusse üldse. Kodu ja lähedased ei ole mõjunud R.B-le kuritegude toimepanemist tõkestavalt. Ta jätkas kuritegude toimepanemist ka siis, kui tema suhtes oli käimas kriminaalmenetlus juba toimepandud kuriteoepisoodide osas. R.B suhtes elektroonilise valve kohaldamine on maakohtu hinnangul eeltoodud asjaoludel põhjendamatu, ehkki tehniliselt oleks see võimalik. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et käesoleval juhul on jätkuvalt põhjendatud R.B vahi all viibimine, kuna teda süüdistatakse mitme erineva kuriteo toimepanemises ja on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib ta ka elektroonilise valve all toime panna uusi kuritegusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R.B kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist tõkendit puudutava taotluse rahuldamata jätmise osas ja R.B-le kohaldatud tõkendi – vahistamise – asendamist elektroonilise valvega. Kaitsja märgib, et R.B on vahi all alates 07.12.2011 ehk praeguseks juba ligikaudu 6 kuud. Lisaks vahistamise aluseks olnud arvutikelmusele on menetleja esitanud R.B suhtes veel kaks süüdistusakti, mille juurde on ühendatud kaassüüdistatavate K.F-i, O.E, N.L-i, U.G ja V.S-i süüdistused. Ülejäänud süüdistatavad on vabaduses. Kohus on erinevate süüdistuste osas pidanud eelistungeid, viimati 21.05.2012, mil määrati kindlaks üldmenetluse aeg: alates 21.01.2013 kuni 08.02.2013. Üle on kuulata üle saja tunnistaja/kannatanu.
R.B esitas 05.04.2012 kohtule KrMS § 137 lg 1 alusel taotluse asendada tema vahistamine kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Maakohus lahendas vastava taotluse alles 1,5 kuud hiljem, kui 21.05.2012 määrusega otsustas jätta R.B tõkendi endiseks kuni asja sisulise lahendamiseni. Samuti ei tutvustanud maakohus vastavalt KrMS § 1371 lg-le 6 R.B-le kriminaalhooldaja arvamust tema elukohas elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta. Eeltooduga on maakohus rikkunud menetlusreegleid.
Hinnates maakohtu määruse põhjendusi ei pea kaitsja õigeks, et kohus, kes asja ka sisuliselt arutama hakkab, annab antud menetlusstaadiumis oma seisukoha, nagu oleks R.B süüdi temale etteheidetud tegudes. R.B on süüdistusi eitanud ja alles kohtulik uurimine peab andma vastuse, kas ta on süüdistustes näidatud tegusid toime pannud või mitte. Samuti kumab kohtumäärusest kaitsja arvates, et kohus peab endiselt olemasolevaks vahistamise aluseid.
Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et antud juhul ei soovitagi vahistamise tühistamist vaid selle asendamist elektroonilise valvega. Sellisel juhul ei pea kontrollima vahistamise aluste jätkuvat eksisteerimist, vaid aluseid elektroonilise valve kohaldamiseks, mis iseenesest on kaitsja arvates olemas. Kaitsja leiab, et R.B on vahistatud n.ö tühise teo eest, mistõttu on tema jätkuv vahi all pidamine põhjendamatu. Kaitsja ei näe põhjust, miks ei võiks R.B viibida üldmenetluse ootel elektroonilise valve all väljaspool vanglat. Kaitsja lisab, et põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, nagu oleks R.B pannud uusi kuritegusid toime katseajal, sest Pärnu Maakohtu 16.04.2009 kohtuotsusega mõistetud 4 kuu vangistuse osas on Tartu Ringkonnakohus teinud kriminaalasjas nr 1-10-1173 21.10.2011 otsuse, mis on jõustunud. Nimetatud 4 kuu vangistuse osas on moodustatud liitkaristus, mistõttu ei saa praegu enam seda 4 kuud uuesti (käesolevas protsessis) liitma hakata. Veel märgib kaitsja, et R.B viibis kriminaalasja nr 1-10-1173 menetlemise ajal vahi all ca 7 kuud, praeguse süüdistuse alusel juba ca 6 kuud. Arvestades, et Pärnu Maakohtu 16.04.2009 kohtuotsust ei ole käesolevas asjas võimalik enam täitmisele pöörata, ei pruugi kohus käesolevas asjas R.B süüdimõistmise korral karistada teda reaalse vangitusega. Kaitsja palub määruskaebuse lahendamisel arvestada Riigikohtu 22.02.2011 määruses nr 3-11-110-10 toodud seisukohti. Analoogiliselt nimetatud lahendiga on ka R.B viibinud kohtueelses menetluses vahi all ligi 6 kuud. Kohtu alla andmise määruses tehtud otsustus tõkendi muutmata jätmise kohta tähendab, et sisuliselt pikendas maakohus tema vahi all viibimist veel vähemalt 10 kuu võrra, sest kriminaalasja kohtulik arutamine määrati 2013. aasta jaanuarisse. Selles ajavahemikus ei tehta ühtki menetlustoimingut ning süüdistatav üksnes ootab, et kohus hakkaks tema kriminaalasja arutama. Nii pikk vahi all pidamine võib olla vastuolus EIÕK praktikaga, sest kohtuliku arutamise alguseks oleks R.B vahi all juba üle aasta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
toimepanijat võib karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu, et KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik karistuseks mõista üksnes vangistust ühest kuni viie aastani. Seega ei ületa R.B vahi all viibitud aeg suure tõenäosusega temale mõistetavat vangistust.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.