Kohtulahend

euro ulatuses. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes mõjutavad M.M -i negatiivselt. Kinnipeetav tarvitas enne vangistust iganädalaselt alkoholi, ka kõik viimased kuriteoepisoodid pani toime alkoholijoobes. On paar korda proovinud kanepit ja amfetamiini. Vangla ei toeta kinnipeetav M.M-i vabastamist tingimisi ennetähtaega allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. Korter on 3-toaline ja hästi sisustatud. Alaliselt elavad nimetatud korteris ema, poolõde ja poolvend. Kinnipeetav omab algharidus t. M.M-i suhtumine kriminaalhoolduse teostamisse eelmisel käitumiskontrolli perioodil oli mitterahuldav. M.M ei täitnud talle kohtu poolt pandud kontrollnõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseajal koostas kriminaalhooldusametnik kohtule kahel korral erakorralise ettekande. Teisel korral ei ilmunud kriminaalhooldusalune kohtusse ja ta kuulutati tagaotsitavaks, 17.08.2011 pööras kohus karistuse täitmisele. Vabanemise korral kinnipeetaval kindel töökoht puudub. Isik ei ole alaliselt töötanud ja tal puuduvad kutseoskused. M.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta M.M-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab , et M.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. M.M -i on varasemalt 2 korral karistatud varavastaste kuritegude (vargused) toimepanemise eest tingimusliku karistusega. Viimasel katseajal ei täitnud kontrollnõudeid ja kohutust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande arutamisele kohtus isik ei ilmunud, kuulutati tagaotsitavaks, karistus pöörati täitmisele. Viimasel katseajal jätkas ka uute varavastaste kuritegude toimepanemist. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7- 10) on näha, et M.M-i on 12 korral karistatud väärteokorras , nendest 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määrat ud kriminaalhooldus M.M -i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et M.M vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- 91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötas Viru Vanglas 08.12.2011- 16.01.2012 köögitöölisena. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

2(3)

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab M.M -ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. M.M on isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 13.07.2015. Vabanedes on M.M kindel elukoht aadressil xxx. Vabanedes ei ole M.M kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades M.M -i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, enamus neist toime pandud alkoholijoobes), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus kuritegu katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustat ud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal ei täitnud kontrollnõudeid ja tarvitas alkoholi ning pani uue kuriteo toime. Seega kriminaalhoo ldus ei osuta M.M -ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamine ja suured võlanõuded 384,61 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh us süüdimõistetu M.M -i temale Tartu Maakohtu 11.10.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.