Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(5)

vanematega koos, siis hoiab suuresti kokku kommunaalkulutuste arvelt, sest suurema osa kulutustest kannavad vanemad. O. Kosman selgitas, et kui ta annaks ära kogu oma pensioni, siis tekiks olukord, kus talle ei jäägi enda ülalpidamiseks vahendeid. Kohus ei nõudnud J. K sissetulekut tõendavaid dokumente ega nõudnud ka teavet tema majandusliku olukorra kohta. J. K ei ole probleeme lapse ülalpidamisega, vaid tema eesmärk on O. Kosmani kriminaalkorras karistamine. Seda tõendab ka asjaolu, et O. Kosman ja J. K olid sõlminud prokuratuuris kokkuleppe, et O. Kosman hakkab maksma J. K iga kuu 30 eurot. Vaatamata sellele taotleb J. K O. Kosmani kriminaalkorras karistamist. Valdava osa apellatsiooni mahust moodustavad väljavõtted perekonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku sätetest (PKS §-d 102, 103, 104, 116 ja TMS § 132). Kohtukolleegium peab apellatsioonis seaduse sätete taasesitamist mittevajalikuks. Kaitsja teeb PKS § 103 tekstist järelduse, et isik, kellelt on välja mõistetud igakuine elatis ja kes satub mingil põhjusel olukorda, kus ta ei suuda enam väljamõistetud elatist maksta, muutub vääramatult kurjategijaks KarS § 169 mõttes. Seetõttu leiab kaitsja, et kuna PKS § 103 lg 2 kohaselt ei kohaldata ülalpidamisnõude piiramist vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu, siis on see säte vastuolus põhiseaduse §-ga 15, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(5)

KarS § 169 objektiivne koosseis moodustab elatise maksmata jätmise. Kui kohus on elatise välja mõistnud, on see käesoleva koosseisuga tagatud olenemata sellest, kelle juures laps viibib, sealhulgas kolmanda isiku juures või kasvatusasutuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11. oktoobri 2001. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-01 märkinud, et Perekonnaseaduse kohaselt on alaealise lapse ülalpidamiskohustus pandud vanemale, kes seda kohustust täites peab ise jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülal peetud, st vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Ülalpidamiskohustuse korrektseks täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara, kaasa arvatud laenuks saadud raha. Elatis määratakse lapsele igakuise elatisena. Seega on vanemal kohustus igal kuul, so perioodiliselt hoolitseda selle eest, et laps saaks talle määratud elatise. Nimetatud kohustuse pikemaajaline rikkumine kujutabki endast kuritahtlikku kõrvalehoidumist elatusraha maksmisest KarS § 169 mõttes. Pikemaajaline maksmata jätmine võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul või on nt aastate jooksul makstud elatist üksnes mõnel kuul. Kuritahtlikkus võib väljenduda ka nt keeldumises asuda tööle, tulude varjamises, sagedases elu- ja töökoha vahetamises jne. Isik ei kuulu karistamisele vaid juhul, kui on tõendatud, et tal ei ole vara, mille arvelt lapsele elatist maksta. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu 2008. a otsusega mõisteti O. Kosmanilt J. K kasuks igakuiselt välja 2175 krooni ehk 139,01 eurot. O. Kosman seda kohustust täitma ei asunud vaatamata sellele, et tema kontole Sampo pangas on olnud pärast kohtuotsust laekumisi AS-lt Kuusakoski, Rahandusministeeriumilt töötustoetuse, tööharjutusstipendiumi ja invaliidsuspensioni näol. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse õigesti, et elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei oleks mingil juhul kuritahtlik, kui O. Kosman oleks iga kuu kas või väikese summa J. K üle kandnud. Vahetult enne elatise väljamõistmist laekus O. Kosmani Ühispangas olevale kontole 165 000 krooni, mille ta koheselt välja võttis. O. Kosmani sõnade kohaselt oli tegemist sõbralt saadud laenuga äri alustamiseks. Kuna vanem on kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks kasutama kõiki rahalisi vahendeid, sealhulgas laenuks saadud raha, siis see asjaolu näitab, et O. Kosmanil puudus tahtlus kasvõi osaliselt J. K elatist maksta. Laen oli küll saadud enne elatise väljamõistmist ja KarS § 169 objektiivset koosseisu ei mõjuta, kuid see iseloomustab O. Kosmani suhtumist ülalpidamiskohustuse täitmisesse oma lapse suhtes. O. Kosman ei ole aastate vältel suutnud endale jõukohast tööd leida. Samuti ei ole ta pöördunud kohtu poole taotlusega temalt välja mõistetud elatise summa vähendamiseks. Kohtukolleegium peab ennastõigustavaks O. Kosmani väidet, et ta ei olnud elatise vähendamise taotluse esitamise võimalusest teadlik. Kaitsja heidab kohtule ette, et kohus ei nõudnud J. Kaselt välja dokumente tema sissetulekute ja varandusliku seisundi kohta. Esmalt märgib kohtukolleegium, et võistlevas kohtumenetluses esitavad tõendeid kohtumenetluse pooled, mistõttu kohus ei tohigi hakata omaalgatuslikult tõendeid koguma. Vastasel juhul kujutaks selline kohtu tegevus endast KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Teiseks märgib kohtukolleegium seda, et kohtuotsusega on O. Kosmanilt elatis välja mõistetud kindla summana, mistõttu J. Kase sissetulekul ja varalisel seisundil ei ole O. Kosmani süüküsimuse lahendamisega vähimatki seost. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kelle juures laps ema missioonil oleku ajal viibib. Kaitsja leiab veel, et O. Kosman võiks temalt välja mõistetud elatise heastada sel viisil, et laps elaks mõnda aega tema juures. Kaitsja oli väljendanud samasugust seisukohta ka varem J. K ja O. Kosmani vahel sõlmitud leppemenetluse käigus.

4(5)

Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest O. Kosmanilt oli välja mõistetud konkreetne elatise summa ning ükski seadus lapsehoiuteenusega elatise tasateenimist ette ei näe. Seetõttu on kohtukolleegiumile mõistetav J. K hirm, et O. Kosman tahab temalt lapse ära võtta. Kaitsja märgib, et kuna lapse kasuks välja mõistetud elatusraha suurust ei saa Perekonnaseaduse § 103 lg 2 kohaselt enam muuta, siis on see säte vastuolus Põhiseaduse §-ga 15, mille kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud õiguste ja vabaduste rikkumise kaitseks kohtu poole. Kohtukolleegium leiab, et viide Perekonnaseaduse §-le 103 ei ole antud juhul asjakohane, sest selles sättes on toodud ülalpidamisnõude piiramise juhud, mil kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda. Alaealisele lapsele välja mõistetud elatise vähendamist reguleerib Perekonnaseaduse § 102 lg 2, mille kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel elatise suurust vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja taotlusega tunnistada Perekonnaseaduse § 103 lg 2 vastuolus olevaks Põhiseaduse §-ga 15.

Meelika Aava

Malle Preimer

Pavel Gontšarov

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.