Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-11-4070
Kohtunik
Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Olev Tammeti vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Olev Tammet (IK: 38210166026; viibimiskoht: Tartu Vangla)
tingimisi
Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus
määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Olev Tammet temale Rapla Maakohtu 06. märtsi 2002. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Rapla Maakohtu 06. märtsi 2002. a otsusega tunnistati Olev Tammet süüdi KarS § 115 lg 3 p 2, § 1151 lg 2, § 139 lg 2 p 1, § 140 lg 2 p 1, 3 ja § 197 lg 2 p 1, 2 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat vabadusekaotust karistusaja algusega 26. maist 2001. a. Harju Maakohtu 10. septembri 2008. a, 30.- juuni 2009. a, 19. jaanuari 2010. a ja 09. märtsi 2010. a määrustega ning Tartu Maakohtu 20. aprilli 2011.a määrustega jäeti Olev Tammet temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Olev Tammeti karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 25. mail 2013. a.
Olev Tammetit on varem kriminaalkorras karistatud Rapla Maakohtu 03. oktoobri 1996. a otsusega EV KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 4 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga. Väärteokorras ei ole Olev Tammetit karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Olev Tammetil mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 18% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus on viie aasta jooksul 41-62%. Tartu Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul head ja toetavad lähisuhted, kontaktid endiste sõpradega ja negatiivset mõju avaldada võivate isikutega puuduvad. Vabanemisel asub süüdimõistetu elama oma vanemate juurde ning saab ise juurde ka tööle. Samuti on lubanud vanemad teda vajadusel materiaalselt toetada. Süüdimõistetu oluliseks kuriteoriskiks on alkoholi tarvitamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad Olev Tammet avaldas kohtuistungil et ei soovi vanglast ennetähtaegset vabastamist, soovib karistusaja kanda lõpuni. Prokurör Evelin Meriline on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldanud, et ei toeta Olev Tammeti katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et see oleks kuriteoriske arvestades käesoleval ajal veel liigselt ennatlik. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Olev Tammet kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Olev Tammeti puhul on positiivne vabanedes kindla elu- ja töökoha ning lähedaste igakülgse toetuse olemasolu, samas kui tema varasemad negatiivset mõju avaldavad suhted on vangistuse ajal katkenud. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogrammi, avaldanud soovi sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ läbimiseks, on osalenud majandusabitöödel ning püstitanud endale tulevikuks reaalsed eesmärgid. Samas aga peab kohus arvestama, et süüdimõistetu kannab muuhulgas karistust väga raske esimese astme kuriteo eest, mis seisnes 5-aastase lapse vägistamises ning kuritegude toimepanemisel on ta kasutanud ka vägivalda. Seega tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu enam kui 11 aastat temale mõistetud karistusest ära kandnud, tegemist on tema esmase reaalse vangistusega ning tema vabastamisjärgsed elutingimused toetavad üldiselt tema ennetähtaegset vabastamist, leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks hetkel veel liigselt ennatlik.
Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul vangistusest 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks seisneb kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamisega ähvardamises. Seega tuleb järeldada, et mõistetud vangistus ei ole süüdimõistetu suhtes oma eesmärki veel täitnud ning ta ei ole vajalikul määral oma käitumist muutnud. Samuti puudub kohtul eeltoodu põhjal piisav veendumus, et süüdimõistetu mõistab täielikult tema suhtes kehtestatud reeglite ja nõuete järgimise vajalikkust, mis on aga isiku ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldusele allutamise puhul esmatähtsaks. Kuigi süüdimõistetu kahetseb oma kuritegu ning on tunnistanud oma varasemat probleemkäitumist, siis on viiteid ka sellele, et tema analüüsivõime võib olla oma käitumise ja selle tagajärgede osas mõneti puudulik ning tal võib esineda raskusi oma rolli hindamisel probleemide tekkimises ning neile adekvaatsete lahendusviiside leidmisel. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma käitumist ja selle tagajärgi mõtestada ning samas ka näidata, et ta mõistab tema üle seatud kontrolli vajalikkust, on võimeline sellele alluma ning soovib edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu peamiseks kuriteoriskiks alkoholi kuritarvitamine, millega on kaasnenud ka õigusvastane ja vägivaldne käitumine, siis leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks võimalusel tegeleda vangistuses enam ka nimetatud kuriteoriskide maandamisega ja võimalusel osaleda vastavates sotsiaalabiprogrammides või muudes rehabiliteerivates tegevustes. Süüdimõistetu Olev Tammet ei soovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus arvestab ka selle seisukohaga. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Olev Tammeti katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudab edaspidiselt vabaduses õiguskuulekalt käituda ning nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.