lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-5305/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 07.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-5305/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
07.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1029
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

1-12-5305

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. mai 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrus Kaldre määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 29. mai 2012 kohtumäärus muutmata ning Andrus Kaldre määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A. Kaldre esitas 28.05.2012 Tartu Maakohtusse taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada avaldus politsei vägivaldse käitumise kohta tema kahtlustatavana kinnipidamisel. Tartu Maakohtu 29.05.2012 määrusega jäeti A. Kaldre taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et arvestades esitatud taotluse sisu ning kriminaalasjas nr 11260104781 tehtud kohtulahendit, samuti vahistamistaotluse arutamisel tehtud vahistatava küsitlemise protokolli, on taotlejale kriminaalasjast tulenev kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Maakohus tõi välja, et A. Kaldre väitel käitus politsei vägivaldselt tema kahtlustatavana kinnipidamisel 15.12.2011. Maakohtu määruse kohaselt esitas prokurör järgmisel päeval eeluurimiskohtunikule vahistamistaotluse ning eeluurimiskohtunik arutas seda A. Kaldre osavõtul, kuid A. Kaldre ei avaldanud eeluurimiskohtunikule, et politsei käitus tema kinnipidamisel vägivaldselt. Seega oli maakohtu hinnangul A. Kaldrel kahtlustatavana kinnipidamise järel võimalik vägivaldse käitumise kohta eeluurimiskohtunikule teavet anda suhteliselt vahetult pärast

kinnipidamissündmust ja vastava avaldusega pöörduda prokuratuuri. Samuti oli A. Kaldrel kohtueelses menetluses ja kohtus kaitsjaks advokaat, kellele tal oli võimalik anda teavet politsei vägivaldsest käitumisest. Maakohus märkis, et taotluse esitaja ei ole ka riigi õigusabi taotluses andnud asjakohaseid andmeid ning ligi poole aasta möödudes väidetavast sündmusest politsei vägivaldse käitumise ilmingutest avaldamine ei anna alust järeldada väite tõesust. Maakohus tõi lisaks välja, et taotluse esitamise ajaks on kriminaalasi kohtuotsusega lahendatud ning A. Kaldre ei ole osanud nimetada asjast temale tulenevat võimalikku kasu. Maakohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud asjaolud, et asjast tulenev võimalik kasu on taotlejale ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile ning A. Kaldre taotlus kriminaalmenetluses riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p 12 alusel rahuldamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Kaldre taotleb maakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi. A. Kaldre kirjeldab määruskaebuses tema kahtlustatavana kinnipidamise asjaolusid ja kohtuistungil toimunut ning väidab, et uurijad kasutasid tema ja A. Kaldre abikaasa suhtes vägivalda. Määruskaebuse esitaja märgib, et vajab riigi õigusabi selleks, et esitada avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks tema suhtes politseinike poolt toime pandud vägivallaga seoses ning asjast saadav kasu ei ole väike, kuna tal tekkisid juhtunu tagajärjel terviseprobleemid ja ta soovib pärast terviseuuringutel käimist nõuda vägivalla tarvitamise eest kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.Ringkonnakohus leiab, et A. Kaldre määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega A. Kaldrele riigi õigusabi andmata jätmise osas, kuid muudab selles osas maakohtu põhjendusi. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. RÕS § 7 lg 1 p 12 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
2.Ringkonnakohus, olles tutvunud A. Kaldre kriminaalasja materjalidega, leiab, et A. Kaldrele riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda RÕS § 7 lg 1 p 1 ja § 7 lg 1 p 2 järgi ning põhjendab oma seisukohta järgnevalt. A. Kaldre 15.12.2011 kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et A. Kaldre ei allunud politseiametniku korduvatele korraldustele sõidukist väljuda ning selle asemel kiirendas sõiduautoga politseiametniku suunas sundides viimase sõiduki eest ära hüppama. Protokollist tuleneb, et politseiametnik purustas seejärel teleskoopnuiaga A. Kaldre juhitava sõiduauto klaasi ning politsei asus autoga põgenevat A. Kaldret siniste vilkuritega jälitama. A. Kaldre põgenes politsei eest autoga suurel kiirusel läbides kihutades muuhulgas lasteaia territooriumi, kõnniteed ja haljasala ning jõudis läbi maantee kruusateele, kus keegi autos viibinud isikutest viskas auto aknast välja plastikkoti pulbriga. Seejärel jätkas A. Kaldre sõitu kuni kruusakattega tee lõppemiseni taluõuel, kus ta jättis auto seisma, misjärel politseiametnikud kasutasid A. Kaldre ja autos viibinud D.K. kinnipidamiseks füüsilist jõudu ja käeraudu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et politsei kasutas A. Kaldre suhtes vägivalda põhjendatult seoses tema kui põgeneva ja kiirust ületanud narkootikumide käitlemises kahtlustatava

isiku kinnipidamisega. A. Kaldre enda ütlused kahtlustatavana ülekuulamise protokollis põgenemise kohta kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul kahtlustatavana kinnipidamise protokollis fikseeritut ning ei anna alust kahelda politseiametnike poolt jõu kasutamise seaduslikkuses.

3.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega põhjendatud A. Kaldre väited, et ta soovib kannatanuna esitada kuriteoavalduse politsei poolt tarvitatud vägivallaga seoses ning vajab sellega seoses riigi õigusabi. Ringkonnakohus leiab, et A. Kaldret ei saa tema kahtlustatavana kinnipidamise asjaoludest tulenevalt käsitleda kannatanuna ning seega puudub tal RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Ringkonnakohus viitab siinkohal Riigikohtu lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-66-05, milles Riigikohus jättis RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi riigi õigusabi taotluse rahuldama seoses taotlejal kannatanu staatuse puudumisega. Ringkonnakohus leiab ka, et A. Kaldre on ise võimeline politseile kuriteoteadet esitama ning seetõttu on talle riigi õigusabi andmine välistatud ka RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetud A. Kaldre määruskaebuses esitatud seisukohad, et ta vajab kuriteoteate esitamiseks advokaadi abi, et vältida tulevase kriminaalasja ebaseaduslikku lõpetamist.
4.Kuna A. Kaldre puhul on riigi õigusabist keeldumine põhjendatud RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alustel, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata A. Kaldre majanduslikku seisundit tuvastamaks, kas A. Kaldre puhul oleksid täidetud RÕS § 6 lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestatud riigi õigusabi saamise eeldused. Ringkonnakohus märgib lisaks seoses maakohtu poolt tehtud viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 12, et nimetatud sätte alusel tuleks riigi õigusabist keelduda olukorras, kus asja tähendus riigi õigusabi taotlejale on väheoluline ja asjast tulenev võimalik kasu seetõttu ebamõistlikult väike. Seevastu olukorras, kus riigi õigusabi taotlejal puudub õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, on riigi õigusabist keeldumise aluseks ringkonnakohtu hinnangul RÕS § 7 lg 1 p 2.
5.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Kaldre taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja A. Kaldre määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.